Kirik pühitseb rõõmustades Issanda ülestõusmist ja võitu surma üle ning pöörab pilgu uuele elule taevas, kuhu Jeesus on läinud omadele eluaset valmistama. Kristlastel pole siin jäädavat linna, vaid nad taotlevad tulevast (Hb 13:14).

Jeesus ütleb: „Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind, nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa.“ Jh 10:14-15

Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. (1Pt 1:3)

Kannatuse pühapäevaga (ld dominica passionis) algab Suure Nädala lõpuni jätkuv kannatusaeg. Jeesuse kaasaegsed ei mõistnud Tema olemust ega ülesannet, aga kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, saab nurgakiviks, millele toetub Kristuse Kirik.

Piiblilugemised viie tuhande toitmisest ja inimese vajadusest vaimuliku toidu järele on toonud pühapäevale ka teise nime – leivapühapäev. Jeesus on Eluleib.

Piibli jutustused kurjade vaimude väljaajamisest liituvad eriliselt kolmanda paastuaja pühapäevaga. Ülestõusmispühadele eelnev aeg oli algkirikus ristimiseks ettevalmistumise aeg ja sellega liitus eksortsism kurjuse võimu väljaajamiseks. Tänase pühapäeva teema kutsub iga inimest tõsiselt järele mõtlema, kelle poolel ta seisab.

Jeesus võitles pimedusejõudude vastu nii haigeid parandades kui ka patte andeks andes. Paastumine, palve ja usk kuuluvad tänagi vaimuliku võitluse juurde.