Enn Auksmann
3. pühapäev pärast ilmumispüha
Oleme ilmumisajas. Jeesuse avalik tegevus on alanud. Inimesi õpetades ja haigeid parandades ilmutab Ta oma jumalikkust. Jeesuse imeteod ja nende tunnistused, kes on kogenud Tema väge, äratavad inimestes, sõltumata nende rahvusest, usku Temasse – meie aitajasse ja päästjasse.
2. pühapäev pärast ilmumispüha
Jeesuses Kristuses on Jumala kuningriik tulnud inimeste sekka. Temas me näeme Isa ja õpime tundma tema tahet. Püha Vaimu abiga saame anda iseendid Jumala kuningriigi teenistusse.
Kristuse ristimise püha ehk 1. pühapäev pärast ilmumispüha
Ilmumisaja esimese pühapäeva evangeelium käsitleb ilmumispüha vanakiriklikku teemat Jeesuse ristimisest. Sellelt laieneb pühapäeva teema edasi ristimise sakramendile ja selle tähendusele kristlase elus.
Advendiaja 4. pühapäev
Neljas advendipühapäev on pühendatud Jeesus-last ootavale Maarjale, Issanda emale. Meie Lunastaja ema ootus ja Jumala rahva jõuluootus kuuluvad kokku.
Advendiaja 3. pühapäev
Advendiaja kolmanda pühapäeva evangeelium seab meie ette Ristija Johannese, kelle kutse patukahetsusele ja meeleparandusele puudutab meidki.
Igavikupühapäev. Kuningas Kristuse püha
Kirikuaasta viimast pühapäeva nimetatakse veel Kuningas Kristuse pühaks ja vana traditsiooni järgi ka surnute mälestuspühaks või surnutepühaks.
Valvamispühapäev. Kirikuaasta eelviimane pühapäev
Jeesus ütleb: „Valvake nüüd, sest te ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul või keskööl või kukelaulu ajal või varahommikul.“ (Mk 13:35)
24. pühapäev pärast nelipüha
Kristlase õige kodumaa on taevas. Tõsi, ta on samal ajal maise ühiskonna liige ja selle keskel vastutav, kuid kõige selle juures teab ta, et ajutised asjad peavad olema igaviku teenistuses, mitte vastupidi.
13. pühapäev pärast nelipüha
Jeesus ütleb: „Kui puu on hea, siis on ta viligi hea, või kui puu on halb, siis on ta viligi halb; sest puud tuntakse tema viljast.“ (Mt 12:33)
12. pühapäev pärast nelipüha
Jumala sõna õpetab meid analüüsima iseend ja oma eluviise. Õige enesetundmine väljendub alandlikkuses, millega võetakse arm vastu üksnes Jumala kingitusena. Kiire edu ja enesekesksus halvavad inimese tegelikkusetaju. Ta kujutab ette, et suudab omast jõust Jumala tahet täita.