kirikuaasta
Apostlite pühapäev
“Te ei ole nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed.” (Ef 2:19)
4. pühapäev pärast nelipüha
Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. (Lk 19:10)
Peapiiskopi karjasekiri ülestõusmispühadeks
“Usk surnute ülestõusmisse on ristiusu olemuse kese – kristlaste usu põhjus ja eesmärk,” kirjutab peapiiskop Urmas Viilma.
Suurel Reedel meenutatakse Jeesuse kannatusteed ristikäikudel ja ristitee palvustel
Ristikäigud ja ristitee palvused kõigikirikute osalusel toimuvad kõikjal üle Eesti.
Tuhkapäeva palvusel tehakse pihilise laubale tuhaga rist
40 ülestõusmispühadele eelnevat päeva (välja arvatud pühapäevad, mis alati on Kristuse ülestõusmise rõõmu märgid) tuntakse kirikus nn suure paastuajana. Ülestõusmispühadele eelnev paastuaeg (suur paast) algab tuhkapäevaga, mis on alati kolmapäev ja tänavu langeb 2. märtsile.
3. pühapäev pärast ilmumispüha
Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)
Pühapäeva palvesõna
Kristuse ristimise püha ehk 1. pühapäev pärast ilmumispühapäeva. Päeva teema on Ristimise and. Palvesõna ütleb Tallinna Jaani koguduse õpetaja Arne Hiob.
Vaimulik vastab: millal on õige pidada hingamispäeva?
Miks juudid peavad sabatit, mis algab reede õhtul ja lõpeb laupäeval, aga suurem osa kirikuid peab hingamispäeva pühapäeval?
Ajaleht Eesti Kirik vaatab tagasi 2021. aasta tähtsündmustele
“Üks aasta on taas ajalooks saanud, aga meie mälestustes elab 2021. aasta üksiksündmuste varal edasi. Lehitsedes eelmise aasta kirikulehe numbreid, joonistub esile tegus ja sündmusteküllane aasta,” kirjutas ajaleht Eesti Kirik 5. jaanuaril.
Mart Jaanson: “Milline võiks olla kolmekuningapäeva sõnum meie rahvale?”
“Võib-olla selline. Kolm idamaa tarka märkasid taevas erilist nähtust ja pidasid seda piisavalt mõjusaks sõnumiks, et võtta ette pikk teekond.”