kirikuaasta
Jeesuse nimepäev ehk uusaasta (nääripäev)
Uusaasta ehk nääripäev on Jeesuse ümberlõikamise ja nimepaneku päev. Piiblitekstid räägivad Jeesuse nime tähendusest. Nimi „Jeesus” tähendab „Issand on abi, Issand päästab”.
Jõuluaja 1. pühapäev
Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. (Ps 111:2)
28. detsember on süütalastepäev
Neljas jõulupüha toob kirikutesse taas punase värvi, olles jällegi pühendatud veretunnistajatele – kuningas Heroodese käsul hukatud Petlemma lastele (Mt 2:16-18).
Kolmas jõulupüha seab meie ette apostel Johannese sõnumi
Kolmandal jõulupühal seab kirikuaasta meie ette püha Johannese, noorima Jeesuse kaheteistkümnest apostlist. Koos Peetruse ja Jakoobusega kuulus ta Issanda õpilaste siseringi. Ta oli kohal Jeesuse kirgastumisel Taabori mäel ning nägi pealt Jeesuse surmavalu Kolgatal.
Teisel jõulupühal mõtleme ka esimärter Stefanose mälestusele
Teisel jõulupühal, 26. detsembril, asendub äsja kirikutesse jõudnud valge/kuldne värv punasega, sest siis tähistame me esimese kristliku märtri Stefanose surmapäeva.
25. detsembril tähistame Kristuse sündimise püha.
Selles on armastus – ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et Tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. 1Jh 4:10
Advendiaja 4. pühapäev
Neljas advendipühapäev on pühendatud Jeesus-last ootavale Maarjale, Issanda emale. Meie Lunastaja ema ootus ja Jumala rahva jõuluootus kuuluvad kokku.
Jaan Lahe: jõuludel on ka üldinimlik tähendus
Kristlik sõnum, mida kuulutatakse igal jõuluõhtul, on vorminud ja kujundanud õhtumaist kultuuri ja raske on mõista seda kultuuri süvitsi, kui me ei mõista kristlust, kirjutab õp Jaan Lahe Rahvusringhäälingu arvamusportaalis.
21. detsember on toomapäev
Apostel Toomas vääriks küllap paremat kohtlemist, kui see hüüdnimi, millega teda sageli seostatakse: „uskmatu“. Toomas oli lihtne ja aus mees, kes tahtis asju põhjalikult tunda.
Advendiaja 2. pühapäev
Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)