23. aprill on märter Püha Jüri (Georgi) mälestuspäev

Hans Süß von Kulmbach – Püha Jüri

Püha Jüri (Georg) oli Kristuse rüütel, kandis Tema auks punase ristiga lippu ja pühendas oma elu nõrgemate kaitsmisele ja saatana võimu hävitamisele. Jüripäeva nimetus märgib kirikukalendris pühaku surmapäeva. Pühapiltidel sümboliseerib püha Jüri lohetapjana ristiusu võitu paganluse (lohe) üle.

Püha Jüri suri märtrisurma usutavasti 303. aastal kas Lüddas, Palestiinas või Nicomedias. Tema austamist tuntakse nii idas, kus teda nimetati megalomartyros‘eks (suureks märtriks), kui läänes, kus teda nimetatake juba Hieronymuse martüroloogias. Alates 6. sajandist on Pühale Jürile pühitsetud kirikuid Jeruusalemmas ja Antiookias ning teda peeti Bütsantsi armee patrooniks.

Legend räägib, et igal aastal tuli Silene linnal (Liibüas) ohverdada lohele üks tütarlaps. Liisk langes kuningatütrele. Mõrsjarüüs printsess oli aheldatud kalju külge ja ootas oma saatust. Teinud ristimärgi, asus Jüri lohega võitlema. Viimaks õnnestus tal lohe odaga maa külge naelutada ning seejärel mõõgaga tappa. Kuningas ja tema rahvas pöördusid selle imeteo tõttu ristiusku ja olid täis indu Pühale Jürile tema usku järgnema, sest oli ilmselge, et Jumal oli temaga.

Püha Jüri jätkas oma teekonda Palestiinasse, kus astus välja Diocletianuse edikti vastu kristlasi taga kiusata. Ta võeti kinni ning piinati, kuid imelisel moel ei saanud ta viga. Lõpuks raiuti tal pea maha.

Ristisõdade ajal sai Püha Jüri austamine uut hoogu. Richard I (Lõvisüda) kuulutas enese ja oma armee püha Jüri kaitse all olevaks. Pärast Azincourt`i lahingut kuulutas Henry V püha Jüri Inglismaa kaitsepühakuks. Hiliskeskajaks oli püha Jüri austamine Kirikus kõrgpunktis ning teda pidasid oma kaitsepühakuks ka Veneetsia, Genova, Portugal, Kataloonia. Ta on ka üks Saksamaa neljateistkümnest pühast aitajast, Etioopias ja Venemaal üks esipühakuid.

Pühale Jürile on pühitsetud Jüri ja Laiuse kirikud. Alates 23. aprillist 2001 on Pärnumaal Toris asuv kirik Eesti sõjameeste mälestuskirik.