26. detsember on esimese märtri Stefanose mälestuspäev

Stefanos oli diakon, kes usu pärast märtrisurma läks, kividega surnuks loobiti. Apostlite kõrval on ta ainuke pühak, kelle elu ja märtrisurma aastal 40 Piiblis kirjeldatakse.

Stefanose kohta saab lugeda apostlite tegude raamatust. Selles kirjeldatakse, et apostlid valisid kirikutöö tegemiseks appi seitse usaldusväärset meest ja ünnistasid nad ametisse. Stefanos osutus suurepäraseks jutlustajaks. Ükskord hakkasid aga juudi fundamentalistid jutluse ajal teda süüdistama templi ja Seaduse teotamises. Stefanos saadeti kohtuniku ette. Viimane pidi katma kätega oma näo, sest Stefanose näost kiirgas tugev valgus. Pikemalt asja uurimata mõistis kohtunik Stefanose surma. Ärritunud rahvahulk lohistas Stefanost mööda Jeruusalemma tänavaid ning viskas ta väljaspool Damaskuse väravaid kividega surnuks. Aga isegi sel ajal, kui teda kividega loobiti, vaatas ta üles taeva poole ja ütles, et näeb, kuidas taevad avanevad ja kuidas Inimese Poeg seisab Jumala kõrval.Surres ütles Stefanos sarnaselt Kristusele: „Issand, ära pane seda neile patuks!“

Üheks Stefanose hukkamise poolt hääletajaks oli ka Sauluse-nimeline noormees, kelle jalge ette panid Stefanose hukkajad oma riided hoiule, et need hukkamise käigus ei määrduks. Saulusest sai hiljem apostel Paulus – üks suuremaid ja tähtsamaid misjonäre.

Käsuõpetaja Gamaliel võttis tema surnukeha ning mattis selle ühele põllule. Aastal 417 leidis märtri haua preester Lucianus ning viis tema luud Siioni kirikusse. Hiljem viidi need Bütsantsi ning viimaks aastal 560 Rooma, kus reliikviad on San Lorenzo fuori le Mura basiilikas samas kivisarkofaagis diakon ja märter Laurentiuse säilmetega.

Me palvetame: Halastuse ja armastuse Jumal, Sina oled meile saatnud oma Poja, et meid, kes me sageli Sinu vastu tegutseme, enesega lepitada. Aita meilgi oma vaenlasi armastada ja järgida Püha Stefanose eeskuju, kes oma hukkajate eest palvetas. Luba meil koos temaga näha Sinu kirkust. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.