Ajalehe Eesti Kirik 27. mai teemade ülevaade

Ajaleht Eesti Kirik 27.05.2020

Nelipühi eel ilmub Eesti Kirik poole mahukamana, 12 leheküljel. Peapiiskop Urmas Viilma läkituses nelipühaks ja Kristuse kiriku sünnipäevaks nendib kirikupea, et erinevalt riigi sünnipäevast ei korraldata nelipühal, mis on Eestis ka riigipüha, ei taevaste sõjavägede paraadi ega ka taevase Kuninga pidulikku vastuvõttu.

Nelipühapäeval annab Jumala Vaim väe segaduses jüngrite kinnitamiseks ja pühitsemiseks, kirjutab esimesel leheküljel Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail.

23. mail toimus Valga praostkonnas Hargla kirikus Signe ja Indrek Salumetsa diakoniks ordineerimine. Ordineeritavad olid varem kinnitanud, et on valmis teenima koguduses, kuhu neid saadetakse. 

Juhtkirjas kirjutab emeriitpeapiiskop Andres Põder, et ajal, mil üleilmastumine sünnitab ebavõrdsust, looduse hävingut ja viimsepäevameeleolu, kuulutavad kirikud nelipüha  Vaimu vabastavat, uuendavat ja ühendavat väge.

Toomas Paul ja raamatud on lahutamatud. Et kõike, mis huvi pakub, lugeda ei saa, tuleb teha valikuid. Millistest kriteeriumidest vanameister lähtub, seda käis uurimas Margit Arndt-Kalju.

Mai algul toimus Ruhnu Püha Magdaleena koguduses leeripüha, mille muutis eriliseks see, et konfirmatsioon leidis aset eriolukorra ajal ja viimati leeritati korraga viis inimest 22 aastat tagasi.

Teemaleheküljega “Kaplaniteenistus 25” tähistame Kaitseväe  kaplaniteenistuse lähenevat aastapäeva. Kaplaniteenistus loodi sõjavägede ülemjuhaaja käskkirjaga 22. veebruaril 1919. aastal ning taastati kaitseväe juhataja käskkirjaga 5. juulil 1995. aastal.

Kolumnis kirjutab Kristjan Luhamets: “Jumala sõna ei ole selleks, et tagada ajalikku moraali, head tervist ja jõukust, vaid meie eesmärk pole midagi vähem, kui igavene elu Jeesuses Kristuses”.

31. mail 65aastaseks saav Uue Testamendi professor dr Randar Tasmuth on UI usuteaduskonna juhtimisega seotud olnud juba 1992. aastast, aga esimesed mälestused sellest koolist ulatuvad lapsepõlve, kui ta oma vaimulikust isaga instituudi jõulupidudel käis.

“Peaksime põhjalikult läbi mõtlema oma ruumide kasutuse, koondama oma tegevused võimalikult  väikesele pinnale, et vähem kütta ja koristada,” nimetab Eesti Kirikule antud pikas intervjuus kantsler Andrus Mõttus.

5. mail EELK Usuteaduse Instituudi  rektori kohusetäitjana tegevusse asunud praost assessor Marko Tiitus kinnitab Eesti Kirikule antud telefoniintervjuus, et juhu vahetus ei muuda aastakümnetega paika saanud kurssi, aga samal ajal ellu kutsutud juhtrühmal tuleb töötada välja instituudi jätkusuutlikkuse tegevuskava.

Aasta algul sotsiaalministeeriumis peakaplanina tööle asunud assessor Ove Sander nendib, et olulisemaks takistuseks tervet Eestit hõlmava hingehoiusüsteemi ülesehitamisel on jätkuvalt oskustöötajate nappus: “Meil ei ole täna piisavalt kvalifitseeritud kaplaneid ja hingehoidjaid”.

Nelipühad – ristikiriku sünnipäeva – üldtuntud nimeks on suve saabumise ootusest suvisted, aga pühade tähistamise sisu järgi on tuntud ka rahvapärased nimetused kasepühad, kiigepühad, karjasepühad. Suvisteks kaskedega kambri ehtimine on iidne komme, mis mõnel poole elab veel jõuliselt edasi. 

Inimese ja Jumala suhte aluseks on armastus, kinnitab lehejutluses vanglakaplan Jaanus Klaas.