Ajalehe Eesti Kirik 3. juuni teemade ülevaade

Ajalehe Eesti Kirik 3. juuni teemade ülevaade

Tallinna piiskopliku toomkoguduse liige René Paats, keda peapiiskop Urmas Viilma nelipüha jumalateenistusel ordineeris diakoniks, tunnetas kutset vaimulikuametisse endalegi ootamatult umbes seitse aastat tagasi metsajooksu tehes.

Homme, 4. juunil heiskame Eesti lipu auks sinimustvalged lipud üle maa ja Otepää kirikus toimub meie lipu austamiseks  jumalateenistus, interneti vahendusel saab vaadata ka fotonäitust ja vabaõhuetendust.

Sirgunud on esimene gümnaasiumiküps põlvkond luterlike koolide noori, nimetab juhtkirjas peapiiskop Urmas Viilma, tuletades meelde, et alles 2011. aastal jõustunud seadusemuudatustest võib Eestis õpetada konfessionaalset, ühe religiooni või kiriku õpetusele toetutuvat usuõpetust.

Kui ühele inimesele mõjub kriis halvavalt, siis teisele vastuoksa motivatsiooni kasvatavalt. Kolumnist Alar Kilp väidab, et demokraatias andis Covid-19 tõttu tekkinud eriolukord omad võimalused igale maailmavaatele.

Rakvere Kolmainu kogudus lõpetab peagi ehitustööd oma ajaloolises pastoraadihoones, et sinna saaks elama kutsuda 10 intellektipuudega inimest kogukonnas elamise teenusele.

Kaks aastat tagasi asutatud EELK toetusfondi nõukogu esimees, Estonia klaverivabriku juhataja Indrek Laul ütleb, et ettevõtjas peab olema positiivset entusiasmi ja kutsub kõiki toetusfondi püsiannetajaks.

2. juunil 50aastaseks saanud Meelis Malk, kes teenib diakonina Läänemaal Karuse, Lihula ja Mihkli kogudust, soovib jätkata haridusteed magistriõpingutega, et jõuda preestriordinatsioonini.

Õpetaja Küllike Valk, kes 1. nelipühi jumalateenistusel pühitses Ridala kirikus enda poolt kolmeaastase töö tulemusena heegeldatud altarikatte, on meelt, et Eesti kirikud võiksid olla kaunistatud eesti käsitööga.

Rubriigist “Uudised praostkondadest” saab teada, et Viru praostkonnas Narva Maarja, Käsmu ja Rakvere Kolmainu kogudus hakkavad armulaua jagamisel kasutama individuaalseid peekreid. Kullamaa koguduses Lääne praostkonnas pühitseti kiriku kellatorni rist ja kuul.

Kaante vahele on saanud esimene eestikeelne lühibiograafia katoliku peapiiskopist Eduard Profittlichist (1890-1942), kes 1930ndatel aitas Eesti katoliku kirikut üles ehitada ning kes suri Kiirovi oblastisse küüditatult.

Tähtis on kuskilt alustada, rõhutab Raul Suurväli, kes on kümmekond aastat teinud noortetööd Rannamõisa koguduses.

Kui väljas kärgib kõu, siis püsi kodus, kirjutab lehejutluses Vancouveri Peetri koguduse õpetaja Algur Kaerma.