Kaarli Kool ja selle juurdeehitus said õnnistatud

24. septembril õnnistas peapiiskop Urmas Viilma Kaarli Kooli maja (Toompuiestee 4) ja selle juurdeehituse. Sellega täitus ametlikult koolipere suur unistus ja lõppes teelõik, mis direktor Signe Ausi sõnutsi tõi kaasa palju tööd ja rõõmu õnnestumistest, aga ka väsimuse ja meeleheite hetki. Unistada aga tasus ja selle täitumist olid kutsutud tähistama kõik need, kes koos kooliperega seda teha aitasid.

Koolimaja õnnistamisel tõi peapiiskop Urmas Viilma võrdluse: „Kui kirik on nagu ristiinimese sünnitusmaja ja vaimulik võrreldav ämmaemandaga, siis kool on ristiinimese kasvulava.“ Tema sooviks sel pidulikul hetkel oli, et Kaarli koolis kasvaksid mitte üksnes heade teadmistega, vaid ka head inimesed. 

Kaarli Kool ise on üha kasvanud, just nagu kooli logol kujutatud puu. Ikka klass klassi haaval – laste sirgumise tempos. „See tähendab, et juba kaheksa aastat, kooli sünnist saadik on kusagil siin majas alati puuritud ja saetud ning masinad on õues mürisenud,“ ütles tööde tellija, Kaarli koguduse õpetaja ja kooli pidaja Jaak Aus. Tänane juurdeehituse valmimise rõõmus päev läheb mitte üksnes kooli, vaid ka koguduse ja kogu kiriku ajalukku – see on esimene kord pärast taasiseseisvumist, kui luterliku kiriku kogudus on ise koolimaja ehitanud. 

Jaak Aus meenutas päeva möödunud aastal, mil suurte töödega algust tehti: „See läks lahti tegelikult nii, et töö tegijaga polnud lepingutki sõlmitud. Ütlesin ehitajale, et eks ise teate – minul raha ei ole!“ Lisas, et kui  ikka juba suured kraanad õuele toodi, oli viivuks kõhe küll, aga samas selge, et ainus võimalik tee viib ainult edasi. Vaimuliku abikaasa, kooli direktor Signe Aus meenutas avamistseremoonial Assisi püha Franciscust portreteerivast filmist pärit laulu kirikuehitusest: tuleb võtta endale aega rahulikuks kulgemiseks ja teha lihtsaid asju – selle käigus kasvab inimene ja tuleb ka taevane abi. Need mõtted on aidanud kooliperelgi vastu pidada ja edasi minna.

Kordi, mil õige inimene on tulnud õigel ajal ja õiges kohas, meenub Jaak Ausile palju. Sümboolse ehituskivi said avamistseremoonial paljud lapsevanemad ja koguduseliikmed, kes on juurdeehituse valmimist toetanud küll oskuste, küll oma ettevõtete toodangu, küll rahaga. Ent heasoovlikke inimesi ja kaasaaitajaid on olnud ka väljaspool kooli ja koguduseperet. Julgustav kogemus oli näiteks pangalt laenu küsimine. Vaimulik oletab, et küllap oli neil kliendi majandustegevustele hinnangut anda keeruline  – mida ikkagi teha ja kas finantseerida, kui taotleja rahavoogudest 20% moodustavad annetused? Kuid pank otsustas usaldada, laenu anda ja kõigele lisaks ka sõbralikke tingimusi pakkuda. Aus leiab, et see oli ühtlasi ka mõistlik ja pragmaatiline otsus, sest kesklinna südames asuv hoone jääb ju igal juhul püsima.

Teine seik: koolipere unistuseks oli lift, kuid rahakotti vaatamatagi oli selge, et kuidagi ei tule välja. Samas liikusid üks lapsevanem ja ühe lapse õde koolimaja vahet ratastoolis ja Jaak Aus mõtles, et ega kiri linnavalitsusele asja hullemaks ikka ei tee. Suur oli tema üllatus, kui Tallinna linnapealt Mihhail Kõlvartilt saabus üsna pea vastus, et linn on otsustanud vajaliku raha eraldada. „Tänu liftile saavad liikumispuudega inimesed nüüd hõlpsasti kooli ja liikumisraskustega inimesed ühtlasi kogudusemajja,“ on Aus tänulik, et linn näitas üles hoolimist. Liftist on praegu olnud palju abi ka raamatukogu raamatute kolimisel.

Jaak Aus ütleb, et praeguste koroonapiirangute ajal on tulnud ilmsiks väikese erakooli tugevus. Jah, mammutkooli ehitamine on õpilase kohta üksjagu odavam, kuid kool ise palju raskemini hallatav ja eriolukorra tingimustes ka kergemini haavatav. „Meil saab vajadusel kiiresti teha ümberkorraldusi – näiteks saavad kõik kooliastmed õppida ilma, et teistega kokku puutuks,“ ütles Aus. Rääkimata sellest, et kool on nagu suur pere ning on vähetõenäoline, et kellegi vajadused ning rõõmud-mured jäävad märkamata.

„Uks tulevikku“, nagu koolipere ise kutsub, on praegu kindlalt lukus. See ei ole aga metafoor, vaid rõduuks, mis avaneb poolteist meetrit allpool asuvasse tulevasse katuseaeda, laste õuealale. Kooli juurde on kavandatud ka aatrium ja korda tahetakse teha võimla. Edasiarendamist vajab lasteaed. Unistusi jagub.

Kaarli kooli kasvamise lugu

1918–1940 aastatel tegutses Kaarli Eragümnaasium, mida pidas üleval Tallinna Kaarli kogudus.

Kaarli Kool alustas 1995. aastal lasteaiana, mil Kaarli koguduse juures (esialgu kolmel korral nädalas) alustas kooskäimist kooliks ettevalmistav rühm. Lasteaed sai esimese koolitusloa 1998. aastal.

2013. aasta juunis andis Haridus- ja Teadusministeerium välja koolitusloa Kaarli Koolile, mis nüüdseks hõlmab nii lasteaeda kui ka põhikooli. Sama aasta 1. septembril alustasid kooliteed ka esimesed 20 õpilast. Täna õpib Kaarli Kooli lasteaia viies erinevas rühmas kokku 70 last ja kooli 8 klassis kokku 158 õpilast.

Kaarli Kool on loodud perekondadele, kes peavad oluliseks kristlikku maailmavaadet ja lähtuvad oma kasvatuspõhimõtetes kristlikust väärtussüsteemist koguduslikust kuuluvusest sõltumata.

Kooli missiooniks on toetada lapse arengut lähtuvalt tema ealistest iseärasustest ja arvestades tema individuaalsust, tehes seda tihedas koostöös koduga. Kool soovib luua arendava ja turvalise keskkonna uute teadmiste ja oskuste omandamiseks, mis kujundaks noore inimese elutervet suhet teda ümbritseva ja iseendaga.

Kooli juurdeehitusega alustati 2019. aasta juunis ja nende käigus lisandus  olemasolevale hoonele kaks korrust: neli klassiruumi, raamatukogu, nõupidamiste ruum, tööruumid õpetajatele, tugispetsialistidele ja juhtkonnale.

Projekti tegi Sammas arhitektuuribüroo ja ehitustööd Industriaalehitus, omanikujärelvalve telliti Kattero Group OÜ-lt. Juurdeehituse maksumus on natuke rohkem kui miljon eurot; kui juurde arvata alates 2012. aasta sügisest kaheksa aasta jooksul tehtud ehitustööd, siis jääb tööde kogumaksumus õpetaja Jaak Ausi hinnangul 1,4 – 1.6 miljoni euro vahemikku.