Oodatud sündmus: perekeskus avab oma esinduse Jõhvis

26. juunil avab uksed EELK Jõhvi Perekeskus. Millega kristlik perekeskus täpsemalt tegeleb ning millist tuge pakub, selgitab psühholoog-nõustaja Velda Veia.

Miks avas EELK Perekeskus esinduse Jõhvis?

EELK Perekeskus alustas oma tööd 2014. aastal ja nüüdseks on keskusel esindused nii Tallinnas, Tartus, Haapsalus kui ka Jõhvis. Kristliku perekeskuse käivitaja ja eestvedaja on soomlannast misjonär ja pereterapeut Pia Ruotsala. Tema tänuväärse töö viljana peavad nüüdseks riik kui kohalikud omavalitsused kristlikku perekeskust usaldusväärseks partneriks. Meie programmid perede toetamiseks töötavad nüüdseks väga hästi nii Tallinnas, Tartus kui Haapsalus. Meile appi tulnud Soome misjonärid on teinud tohutu töö, millest jääb jälg. Nukram pool on see, et Pia ja tema abikaasa Tero misjonäritöö Eestis saab sellega joone alla.

Jõhvi perekeskuse avamine on samuti ühtpidi rõõm ja teistpidi paratamatus. Töö Virumaal käib tegelikult juba mõnda aega, kuid seda on Tallinnast või Haapsalust keeruline koordineerida. Samuti on meil väga head koostöösidemed Narva linna, prokuratuuri, lastekaitse ja kriminaalhooldusega. Tunneme, et Jõhvi perekeskuse avamine on väga oodatud. Omalt poolt rõõmustame, et suurepärane inimene, teoloog- hingehoidja Merike Kütt asub selle tööd juhtima.

Millised on Ida-Virumaa pereprobleemid, millega asute tegelema?

Kui jaotada Eestimaa mõttes neljaks, siis on sarnased ”põhi ja lõuna” ning teisel moel ”ida ja lääs”. Tallinn ja Tartu on sarnased selle poolest, et nad on suure elanikkonnaga tõmbekeskused, Ida- ja Lääne-Eesti aga need piirkonnad, kus paljud inimesed ei tööta kohapeal. Jõhvis, Narvas, Haapsalus on tööd vähem ja inimesed käivad tööl kas pealinnas või ka mõnes teises riigis. Kahtlemata mõjutab see pereelu ja toob kaasa omad probleemid: ühtpidi on õnn, et inimestel on elatis ja nad tulevad toime, teistpidi on nõrgenenud peresidemed. Pingeid tekitab seline elu kindlasti. Kui üks vanem on väga kaua kodust eemal, siis teise õlule jääb ju kogu pereelu ja laste kasvatamine. Nende teemadega tuleb meie juurde üha rohkem kliente.

Meil tuleb tegeleda ka peredega, kus kasutatakse vägivalda. Vägivaldse käitumismustri ja peresuhete taga on olnud lapsepõlvetraumad, allasurutud emotsioonid ja abitus. See kipub korduma põlvest põlve, kui selle perega ei tegeleta. Siinkohal tahan aga öelda, et ühiskond kipub liigselt lahterdama, kes on head ja kes halvad, kes vägivallatsejad ja kes ohvrid, kuid pereterapeudina kinnitan, et see pilt ei ole üldse nii mustvalge.

Kuidas jõutakse abi saamiseks perekeskuse juurde?

Kui peres paisub lahkheli suuremaks, siis jõuab probleem kodust välja. Kuna laps on pere peegel, siis jõutakse meieni tavaliselt kooli või lastekaitsetöötaja kaudu. Murede puhul, nagu õnnetused, äkksurmad ja kaotustest põhjustatud lein, pöörduvad pered meie poole ka otse. Koostööpartnerite teavitustöö perekeskuse kohta on olnud väga hea. Omalt poolt pean oluliseks, et meil on tööl pereterapeutide ja -nõustajate kõrval ka hingehoidjad, kellel on kompetents aidata väga rasketes olukordades, millega teised abistajad toime ei tule.

Mida perede aitamiseks täpsemalt pakute?

Pakume tavapärast perenõustamist ja individuaalteraapiat, aga korraldame ka eesti- kui ka venekeelseid programme rühmadele. Olen lähisutevägivalla tõkestamise “Sisemine kindlus” programmi üks loojatest. Viime seda programmi edukalt läbi üle Eesti. Jõhvis plaanime avada rühma “Vanemluse ehituskivid”, mis on toeks teismeliste vanematele. Samuti planeerime leinarühmi, kus tegeletakse lahkumiste ja lahkuminekutega. Leinast on enamasti tavaks rääkida seoses surmaga, kuid kodust pikaks ajaks äraminekud, lahutused, kaaslase puudumine on omamoodi leinaprotsess.

Koolitusi vajavad pered ka probleemide ennetamiseks. Suhte ehituskivide programm on koolitus- ja nõustamispäev. Seda soovitan paaridele, kes alles alustavad kooselu. Nemad võiksid mõelda, millised on selle elumuutuse olulised tahud. Seda koolitust oleme teinud ka noortele koolides ja perekeskuses. Samuti kavandame suhete ehituskivide koolitust vanavanematele. Ühel Haapsalus toimunud koolitusel oli meil rühm, kus vaid mõnel vanavanemal kaheteistkümnest olid lapsed Eestis. Kahtlemata teeb see suhtlemise keeruliseks ja koolitus on siin toeks.

Kuidas saate tagasisidet, et nõustamisest on olnud kasu?

Abi saaja ise tavaliselt hiljem keskusesse seda ütlema ei tule, kuigi vahel tuleb sedagi ette. Peamiselt saame  tagasisidet tavalistel argipäevadel, mil saame kokku oma koostööpartneritega. On väga soe tunne, kui lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või kohalik pastor, kes pere meie juurde on saatnud, ütleb, et meie töö on kasuks tulnud, perel on elu läinud paremaks. Haapsalus sai EELK Perekeskus eelmisel aastal prokuratuurilt parima koostööpartneri tänukirja.

EELK Perekeskuse kohta saate lähemalt lugeda kodulehelt www.perekeskus.eu.

Jõhvi perekeskuse avamispalvus toimub Jõhvi Mihkli kirikus 26. juunil kell 14. Teenivad piirkonna piiskop Tiit Salumäe, sihtasutuse nõukogu esimees piiskop Joel Luhamets ja Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja Peeter Kaldur.


Loe lisa: