Korraldajad: suursündmused toimuvad igal juhul!

Tänavu Viljandis toimuma pidanud kirikupäev ja vaimulik laulupidu lükkus edasi järgmise aasta suvesse ja toimub 2-3. juulini 2021 Viljandis. Kiriku suviste noortepäevade toimumise osas langetatakse otsus maikuu teises pooles.

“Taevas tuleb appi! Vaatlusi maailmale ristiinimese seisukohalt” 05.05.2020

Piret Aidulo võrdles vaimulikku laulupidu ja kirikupäeva EXPOga, kus kirik ja selle üksused esitlevad end avalikkusele. Laulupeo tähendust pole aga vaja lähemalt selgitada – alustada võiks juba sellest, et Eesti esimene laulupidu oli samuti vaimulik ja Eesti taasiseseisvumise järgse laulupeo esimene päev oli vaimuliku muusika päev. Tõsi küll, edaspidi siiski sama rada ei mindud.

Vaimuliku laulupeo eel toimus 1989. aastal 1. suurem laulupäev Otepääl, kuid väiksemaid laulupäevi oli toimunud varemgi. Nii oligi üsna loomulik, et vaimulike laulupäevadega otsustati jätkata ja need on toimunud iga viie aasta järel: 2000, 2005 ja nii edasi. Tänavune laulupidu oleks olnud juba mõne kuu pärast Viljandis, kuid koroonaviiruse puhangu tõttu otsustati pidu lükata edasi järgmisse aastasse.

Marko Tiitus nõustus, et laulupeod on eestlaste jaoks üks viis end sel maalapil mõtestada. Eesti ajaloos pole kuigi palju kuulsaid väejuhte, küll on meil nende asemel palju koorijuhte, kes lisavad lootust ja tugevdavad rahva identiteeti. Lisaks laulupäevale on traditsioonilise sündmuse osaks kujunenud ka kirikupäev, kus nii praostkonad, kogudused kui ka kiriku asutused saavad kokku tulla, end näidata. See on koht, kus võib trehvata vanu tuttavaid, kellega on käia ühine teekond. Kokkuvõttes on see kirikurahvale nagu suur suguvõsa kokkutulek.

Triin Salmu lisas, et kirikupäeval on alati olnud esindatud ka allasutused, ning laste ja noorsotöö eestvedajatel on alati olnud tore panustada lastele ja noortele – hoolitseda, et igaühele oleks mõeldud.

Marko Tiitus tõi Viljandi praostina esile, et suursündmuse võõrustamine on suur au. Viljandi on laulupeo toimumiseks mitmes mõttes ideaalne paik – nii oma väiksuse kui ka kontserdipaikade poolest. Sündmuse õnnestumine nõuab loomulikult ka suuri ettevalmistusi, mistõttu aasta lisaaega toob tema sõnul mõningase kergenduse. Tiitus lisas, et sel aastal oleksid toimumisele olnud takistuseks ka ulatuslikud teetööd linnasüdames.

Piret Aidulo kirjeldas, et laulupeo ettevalmistuste teekond on alati olnud nagu jõgi, mis algul voolab vaikselt, lõpupoole läheb aga vool üha kiiremaks. Selleks hetkeks, kui vaimulik laulupidu ja kirikupäev otsustati edasi lükata, oldi jõudnud teekonnal kärestikuni. Tema jaoks oli selge, et paljude ettevalmistustega tuleb alustada otsast peale, see tegi emotsionaalselt selle vastuvõtmise väga raskeks. Ometi oli sündmuse edasilükkamine ka Aidulo arvates ainuõige otsus: on hea, et Eesti on kriisist pääsenud suhteliselt kergelt, kuid eriolukorra väljakuulutamisel ei teadnud ju keegi, mis saama hakkab.

Marko Tiitus lisas, et küsimärgi all oli ka piisav ettevalmistus – märtsi keskpaigast alates polnud ju võimalust laulu ega pillimängu harjutada. Veel oli oht, et laulupeolised hakkavad osalemist ükshaaval ära ütlema. Sellest oli ka märke, et peo toimumisel võib välja kukkuda säästupidu. Lisaks: vaimuliku laulupeo tunnuslause “Rõõm üle maa” kasutamine oleks tänavu olnud mõistetamatu – isegi kui kriis oleks selleks ajaks möödas, tuleb arvestada, et see on toonud inimestele kaasa väga tõsiseid muresid.
On siiski hea, et koroonakriis ei sattunud juubelilaulupeo ettevalmistuste ajale, leidis Piret Aidulo ja oli eeloleva suhtes optimistlik: elame üle, see teeb meid ainult tugevamaks. Koorilauljatele pani ta südamele, et proovides võiks harjutada ka muud repertuaari kui laulupeo oma, et see peol mõjuks värske ja uhkena.

Triin Salmu rääkis noortefestivali JäPe tänavusuvistest plaanidest. Praegu on endiselt jõus, et noortefestival toimub 9. – 12. juulili Muhu saarel. Mai lõpupoole otsustatakse selleks ajaks antud juhiste põhjal, kuidas on tegelikult võimalik sündmust korraldada, millised on selleks ajaks piirangud, kas kehtib endiselt 2+2 nõue, kas saarele pääseb jne. Kindel on see, et festival ära ei jää. Võimalusi muutusteks on mitmeid: minna ikkagi esialgse plaaniga edasi, muuta toimumiskohta või korraldada sündmus augusti teisel poolel, teha festival 1-päevasena… Loomulikult on võimalik ka koguneda veebis, kuid Triin Salmu leidis, et noored on arvutiga suhtlemisest juba praegu väga tüdinenud ning selline lahendus väga meeldivalt nende jaoks ei kõla. Festival kannab nime “Võimatu saab võimalikuks”, nii et noortefestivali korraldajad loodavad parimat.

Regina Hansen