Miks käia teenistusel kirikus?

Miks käia teenistusel kirikus?

Konservatiivne kristlik veebiajakiri “Meie Kirik” on käivitanud uue vestlussaate “Räägime Kirikust”. Esimeses saates on õpetajad Enn Auksmann ja Veiko Vihuri võtnud jutuks, miks on vaja käia kirikus.

Teema on aktuaalseks muutunud koroonakriisi nädalatel. Need, kes kirikut väljaspoolt vaatlevad, on olnud hämmingus: virtuaalne teenistuste pidamine tundub toimivat hästi, ekraanide ees on publik mitmekordistunud  – nii et millest üldse see kirikute avamise teemaline kära? Lisaks on mõnel pool kirikuringkondadeski hakatud arutama, kas veebiteenistused võiksid olla edaspidigi koguduse kokkusaamiste mugav alternatiiv. Just seda ongi vaimulikud võtnud värskes saates selgitada.

Veiko Vihuri sõnul on ilmalik vaade asjadele mõistetav: kirikud on mõistlik hoida suletuna, et mitte aidata kaasa nakkusohule. Vaimulikud kommenteerivad, et ega siin ilmalikule võimule midagi ette heita ei olegi – see, et kirikut nähakse pelgalt avaliku koosoleku kohana ega ei tajuta kiriklike kokkusaamiste sakraalset mõõdet, iseloomustabki vaimset olukorda, kus kirik ja riik on “lahutatud”. Vaimulike sõnul on samasugust hoiakut väljendanud ka mitmed end kristlaseks pidavad inimesed – olles seega samasuguse filosoofilise “lahutuse” teinud ka enda sees. Vaadeldakse end indiviidina, mitte osana kogudusest: “minul on oma tõde”, “minu usk”, “minu Jumal”. Armulauast tehakse samuti isiklik asi: “kui mul on vaja, siis võtan vastu” või “ma pole küll nii palju pattu teinud, et mul oleks vaja armulauale tulla”.

Vaimulikud selgitavad saates, et jumalateenistus ei ole koguduse kokkutulemine eesmärgiga meenutada 2000 aasta taguseid sündmusi – eesmärgiks on osasaamine sakraalsest talitusest, kus salapärasel viisil toimub ühekssaamine koguduse kui Kristuse ihu ja tema kaudu Jumalaga.

Kuula lisa: