“Taevas tuleb appi!” võttis vaatluse alla kirikuelu diasporaas

Tänane vestlussaade “Taevas tuleb appi!” tõi kokku EELK vaimulikud mitmelt mandrilt: õpetaja Allan Taruste Sydneyst Austraalias, Enn Auksmanni, kes teenib Los Angelese kogudust ja Mart Salumäe Torontost Kanadas. Saatejuhi rollis oli sedapuhku peapiiskop Urmas Viilma, kelle asukohamaa on küll Eesti, kuid tööpiirkond ja vastutusala eestikeelne kogudusetöö kogu maailmas. Salvestus toimus eesti aja järgi esmaspäeval kell viis pärastlõunal, mil ühel pool maakera istujatele lõi kell südaöötunde ja teisel pool võis tervitada päikesetõusu.

Peapiiskop Urmas Viilma tõdes, et me elame globaalses ilmas ja liigume palju ringi, kuid praeguses ajas on see saanud meile saatuslikuks. On põhjust mõelda ka globaalse ning universaalse varjupoolele.

Austraalia kogudusi teeniva õpetaja Allan Taruste sõnul tuli eriolukord neile väga ootamatult. Kirikutalitused olid planeeritud, tehti nende koguduses vahetult enne kriisi pikaajalisi plaane; näiteks võeti just siis kirikusaali kaasüürilisteks hiinlaste kogudus. Ühel hetkel osutusid kõik kodututeks, kel polnud enam võimalik suletud kirikuväravast siseneda. Iga päev saabub nii kirikujuhtidelt kui ka piirkonna esindajatelt uusi tegevusjuhiseid.

Kanada diasporaakogudusi teeniv õpetaja Mart Salumäe ütles, et eriolukorra algusest on ta pidanud kolm veebipalvust, mis on üleval koguduse kodulehel. Piirangud saabusid Kanadas järsult – neljapäeval ei olnud veel mingeid juhiseid, kuid laupäeval kehtestati keeld ja pühapäevane jumalateenistus tuli juba ära jätta. Praegu on Peetri kirik “ooteasendis”, küte on välja lülitatud ning kooskäimised ära jäänud. Üksnes kirikukantselei on kord nädalas avatud. Vaimuliku praegune tegevus on hingehoiutöö ja matused, kuhu suuremates kirikutes tohib kokku tulla kümme, väiksemates viis inimest – tuleb aga arvestada, et nende inimeste hulka on arvestatud ka vaimulik ja organist. Torontos on surnuaiad lukus ning turvamehed neid valvamas. Lubatud on vaid matusetalitused, kuid omaste haudadele keegi ei pääse.

Mart Salumäe lisas, et on igal nädalal avaldatud pühapäevamõtisklusi kohalikus eestlaste ajalehes Eesti Elu. Vancouveri õpetaja Algur Kaerma on praegu Saaremaal karantiinis “lõksus”, kuid olukorda leevendabki see, et ta saab kirjutada pühapäevamõtisklusi lehes avaldamiseks. Võimalik, et juuni algul saab teenistusi juba ka kirikus pidada. Õpetaja Salumäe on lugenud läbi veebi koguni hingepalvet inimestele, kes on siit ilmast lahkumas.

Ameerika läänerannikul California osariigis elava õpetaja Enn Auksmanni pühapäevamõtisklustest on kiriku Facebooki lehe kaudu võimalik osa saada igal pühapäeval, kuid praegusest eriolukorrast Ameerika Ühendriikides pole Eestis seni eriti räägitud.

Õpetaja Auksmann tõdes, et läänerannikul kehtivad elanikele väga ranged piirangud ning raske on adekvaatselt isegi aru saada, mis toimub. Nimelt tuleb arvestada, et piiranguid kehtestavad nii riigi, osariigi, maakonna kui ka kohalikud omavalitsused. See on kaasa toonud ka ebakõlasid. Nii on mitmed Vaikse ookeani äärsed suured mererannad Los Angelese ümbruses täiesti suletud, samas kui teised on avatud ja tohib ka ujuma minna – mõistagi on siis viimased suvitusalad ülerahvastatud nagu tipphooajal ja piirangute jälgimisest pole juttugi.

Kirikuelu on kolinud internetti ja senistele pühapäevamõtisklustele on Auksmann videosse salvestanud ka paar jumalateenistust. Ehkki nende tehnilise kvaliteedi osas on ta ise kriitiline, rõõmustab ta siiski, et on koguduseliikmetelt kuulnud videote tegemise eest tänusõnu. Lisaks külastab õpetaja hädas olevaid inimesi – tuleb viia süüa, teha hingehoiutööd. Raske on tema sõnul neil koguduseliikmetel, kes elavad üksi. Auksmann tõi näite, et hooldekodus, kus vanainimeste eluasemeteks on väikesed majad, kukkus üks naine õnnetult, vajas ravi ja ehkki viibitakse samas hooldeasutuses, ei olnud mehel ja naisel karantiini tõttu võimalik tükk aega kokku saada.

Õpetaja Auksmanni 11-aastane 6. klassis õppiv laps on koduõppel ning kogeb samu rõõme-muresid mis lapsevanemad Eestiski: kodus on palju ahvatlusi, teda tuleb tavalisest rohkem jälgida ja aidata. Õpetöö on käinud ka varem suures osas arvutis, kuid laps igatseb kooli ja oma kaaslaste järgi iga päev, ütles kirikuõpetaja. Sel kooliaastal kooli paraku enam tagasi ei saa. Abikaasa, kes käib 3-4 korda nädalas tööl toidupoes, saab elada pereliikmetest kõige tavapärasemas rütmis, kuid on teistpidi pere jaoks ohuallikas. Õnneks Enn Auksmanni kodulinnas palju nakatunuid ei ole.
Austraaliat on tabanud järjest mitmed nuhtlused: kuumalaine ja põlengud, seejärel vihm ning üleujutused. Allan Taruste ütles, et rannikul elava linnapastorina pole tal nende probleemidega nii otsest kogemust kui kolleegidel, kes teenivad sisemaal ja see töö on tema sõnul väga karm. Põlengu tagajärgedest ülesaamine võtab palju aega, kuid austraallastel on asjadesse valdavalt elujaatav suhtumine ning keskendutakse sellele, kuidas minna edasi. Kriis toob välja inimeste parimad omadused.

Saate külalised nentisid, et asukohariigid annavad inimestele kõikjal abi, aga see ei ole toimetulekuks piisav. Töötute hulk on hüppeliselt kasvanud ja inimeste vaimse tervisega seotud vabaühendustel on praegu väga palju tööd. Vanemaealised koguduseliikmed on kõige õnnelikumad – nad tunnevad küll puudust vahetust suhtlemisest, kuid on üldjuhul rõõmsameelsed ning elavad tavapärases rütmis.

Vaimulikud ütlesid, et nende asukohariigid pole kirikutele eriolukorras väga palju abi andnud, et ei tee ka erilisi ettekirjutusi. Kanadas on kirikutarvete pole veebilehel pakkumisel uudsed tooted – ükshaaval pakendatud oblaadid ja pisikestes plasttopsides armulauavein.

Praeguses olukorras toimib aga väga hästi “naabrivalve” – iga rahvakogunemist märgatakse ja teatatakse, “kuhu vaja”. Ameerikas on ka paar pastorit arreteeritud, sest jumalateenistusel osales ettenähtust rohkem inimesi. Kirik on omalt poolt algatanud kohtuasju usuvabaduse rikkumise kaebusega. Ameerikas on siiski kirikutel väga suured maksusoodustused, nii et riik hoolitseb kiriku eest üldiselt hästi.

Saate külalised leidsid, et kriis ei ole omavahelist osadust vähendanud, pigem on vastupidi. Ehkki suhtlus toimub valdavalt telefoni teel või veebi vahendusel, on esimese puhul plussiks vahetus suhtlus ja teise puhul suurem jälgijate hulk. Rõhub, samas ka liidab ühine sunnitud olukord. Igatsus vahetu kontakti järele teiste inimestega on väga suur.