Tööriist Jumala käes: Ove Sander

Assessor Ove Sander on öelnud, et ta ei näe kristlastel suurt võimalust uskuda juhuslikkusesse, kristlase jaoks on ka juhuslikkus juhitud. Nii on raske juhuslikkuseks pidada sedagi, et juba aastaid õhus olnud mõte haiglate ja hoolekandeasutuste kaplanaadi loomisest sai nagu vili puul küpseks just möödunud kevadel, just vahetult enne koroonaepideemia puhkemist. Et tänu sellele „juhusele“ saab ulatada abikäe nendele, kes seda kõige enam vajavad – raskelt haigetele ja keerulistes oludes vaimsesse kriisi sattunud inimestele, kes oma suures mures hingeabitelefonile helistavad. Juhus ei saa olla seegi, et hingehoiusüsteemi tervishoiu- ja hoolekandeasutustes valiti juhtima vaimulik Ove Sander.

Assessor Ove Sander (Foto: Urmas Roos)

Peapiiskop Urmas Viilma tõstab oma pikaaegse kaasteelise puhul esile, et kõigis otsustes ja tegemistes usaldab ta täielikult Jumala tahet:  „Kui ta on midagi oma südameasjaks võtnud, siis ta kindlasti esmalt palvetab selle eest. Nõnda on ta tegutsenud alati oma kogudustes Vastseliinas ja Nõmmel, aga ka Usuteaduse Instituudi pastoraalseminari juhatajana ja rektorina töötades, või ka kirikuvalitsuse liikme ülesandeid ja vastutust kandes. Kui ta asus juhtima sotsiaalministeeriumi hoolekande kaplanaati, usaldas ta ennast taas tööriistana Jumala kätte. Ja Ove tööd on Jumal rohkelt ka õnnistanud. Usun ja loodan, et saame Ove kogemusi, võimeid, ande ja pühendumist kui Jumala kingitust kasutada veel mitmel pool ja kaua meie Eesti luteri kirikus.“

Palve mõjust on Ove Sanderil esimene kogemus juba 13-aastase poisina, mil ta neerud olid nii haiged, et elulootust ei antud. Ent pere palvetas koos Tartu Pauluse kogudusega ning ta sai terveks. Hiljem on Ove vaimulikuna olnud ise mitme sellise loo tunnistajaks ja ka abi vahendajaks, kus lootusetu leukeemiahaige või mitu nädalat koomas olnud mees on äkki paranenud. Ove Sander ütleb lihtsalt, et lootus ja tõde on kolmes sõnas: kõik on arm.

Helge peaga noormees õppis omal ajal Nõo keskkoolis ja oli paadunud „realist“. Astumine tehnikaülikooli olnuks justkui loogiline samm, kuid Jumal vaid naeris ja suunas ta teisele rajale. Temast pidi saama kirikuõpetaja, nagu mitmed märgid seda olid näidanud ja oli soovinud vanaema. Usuteadusest saigi armastus esimesest silmapilgust.

30 aastat on kestnud ka Ove Sanderi ühine teekond kunagise kooliõe Liinaga, kes hoolitseb pastoraalseminaris õppejõuna vaimulike koolitamise eest. Reaalainetes helgetest peadest on seega saanud lootusetud humanitaarid, ja senisest reaalainete ülimuslikkuses veendunud Ovest koguni filosoofiadoktor.

Vaimulikuna teenimist alustas Sander 1990. aastal Vastseliina koguduses kõigest 20-aastasena. Selles, et noormehes on sisu, võis kogudus peagi veenduda: vastse õpetaja esimene vägitegu oli katkiste kellade asemele 50 meetri kõrgusele torni tõmbamine. Aga lubatud oli ja jõuluhommikul kellad helisesid.

Nagu igapäevaseid vägitöid tegevate kirikuõpetajate seas nii tavaline, saabus kaks aastat hiljem sügav kriis. Ellu noor vaimulik aga jäi ning väljus sellest katsumusest küpsema ning tugevamana. Ja mitte ainult. Veel sama aastakümne sees sai temast pastoraalseminari juhataja, hiljem ka Usuteaduse Instituudi rektor. Kirikuvalitsuse liikmena juhib Ove Sander praegu diakoonia- ja hoolekandetöö, heategevuse, kaplanaatide ning sotsiaal- ja kogukonnatöö valdkondi. On lisaks jätkuvalt ka Nõmme koguduse õpetaja. Kiriku kõrgkoolijuhi positsiooni on Sander tänaseks siiski vahetanud igapäevaseid kriisiväljakutseid pakkuva sotsiaalministeeriumi peakaplani ameti vastu.

„Seni on olnud lähenemine hingehoiule meditsiini- ja hoolekandeasutustes koordineerimata, kaplanaadi sisseseadmisega soovime tõsta teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Pean oluliseks, et hingehoiu teenus oleks kättesaadav kõigis haiglavõrgu haiglates ning võimalusel teistes ravi- ja hoolekandeasutustes. Hingelist tuge vajavad nii patsiendid, hoolekandeasutuste kliendid, nende omaksed kui ka asutuste töötajad,“ ütles Ove Sander peakaplani ametisse asudes. Lisaks peakaplanile asus tööle vanemkaplanina Katri Aaslav-Tepandi, kes töötab hingehoidjana Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning abistab teda kaplanaadi loomisel.

Suuresti tänu Ove Sanderi tööle asus Eesti Haigekassa rahastama hospiitsravi eraldi teenusena, mis on oluline neile inimestele, kelle haigusele ei ole enam tervendavat ravi.

Praegu on Eesti haiglates ja hoolekandeasutustes palgal kümmekond hingehoidjat-kaplanit, lisaks vabatahtlikud. Kaplanaadid tegutsevad täna Kaitseväes, Politsei- ja Piirivalveametis ning kinnipidamisasutustes.

Foto: Urmas Roos

Assessor Ove Sander võttis EELK-lt tänavu vastu kahekordse tunnustuse – pikaajalise pühendunud töö eest kirikule omistati talle EELK II järgu Teenetemedal. Haiglakaplanaadi asutamine pälvis aga „Aasta diakooniategu 2019“ preemia.