Eesti Kirik 17.03.2021

Eesti Kirik 17.03.2021

Eesti Kirik 17.03.2021

Luterlikul jumalateenistusel on kaks keset: Jumala sõna ja armulaud. Pandeemiaaja eriolukord ei ole seda põhimõtet muutnud, küll aga raskendanud sakramentide jagamist. Armulauast koroonaajal kirjutab Kaido Soom.

Sõnum tuleb selgelt edastada – nii ütleb 16. märtsil 70. sünnipäeva tähistanud Rannamõisa ja Randvere kogudust teeniv õpetaja Aare Kimmel.

Assessor Katrin-Helena Melder kirjutab juhtkirjas, et misjonikeskus on aasta jooksul kohtunud pea iga kuu, et üheskoos mõelda meie kiriku misjonistrateegia koostamise üle.

Pole välistatud, et pandeemia mõjud on avanud meie jaoks rikkama ja mõtestatuma elu uksed, mõtiskleb kolumnist Kristel Engman. Koroonaaeg on tema sõnul osutanud teatud piiridele, mis meist ei sõltu.

Kas äge ajakirjandus, küsib rubriigis „Repliik“ Sirje Semm, vaagides Kanal2 jutusaadet „Esse“, kus võeti viimati fookusesse kiriku väidetavalt üha suurenev roll ühiskonnas ning tehti seda paljude kristlaste jaoks sobimatul kujul. 

12.–13. märtsini üle veebi toimunud usundiõpetuse vabariikliku olümpiaadi lõppvoorus pandi proovile koolinoorte usualased teadmised, aga ka oskus väidelda religiooni ja eetikaga seotud küsimustes.

Oma keel on ühe väikerahva suur rikkus ja me peame seda väga hoidma, kinnitab rubriigis „Nädala ringvaade“ Eesti Kiriku keeletoimetaja Sirli Lember.

20 aastat tagasi Bonnis EELK õpetajaks ordineeritud ja sellest ajast Saksamaal elavaid eestlasi vaimulikuna teeniv Merike Schümers-Paas võrdleb oma elu kujundlikult spagaadiga eesti ja saksa elu vahel – see on tema sõnul nii valulik kui ka rikastav.

Patsientide ja nende lähedaste tänu motiveerib. Nii ütleb tänavu presidendilt Punase Risti III klassi ordeni pälvinud Tallinna diakooniahaigla juhataja Jelena Leibur.

Sõpruskoguduste töö jätkub kriisist hoolimata. Heaks näiteks on teade, et Eesti Vabariigi aastapäeval peeti Tartu Pauluse koguduse Soome Siilijärvi sõpruskoguduses eestikeelne palvus.

Eesti emakeelest ja koraalide rütmist EELK uues lauluraamatus kirjutab kirikulauluteadlane Eerik Jõks, kes toonitab: koraali rütmi muutmises nende lauldavamaks kujundamisel ei ole midagi valet, aga seda tuleks teha emakeele keelerütmi arvestades.

Eesti Kaplanite Kutseühing on taas korraldamas kaplani ja hingehoidja kutsetaotluste vooru. Dokumente saab esitada 31. märtsini.

30. märtsini ERRi veebikanalis Jupiter järelvaadatav mängufilm „Eeden“ viib vaataja nädalaks Soome leerilaagrisse.

Kristlane ei ole kaitstud soovist rõõmusõnumit muuta, arvab lehejutluses Keila koguduse õpetaja Arnd Matthias Burghardt

Meeldib 2

Lisa kommentaar