Fotod eilselt mälestuspalvuselt parvlaeva “Estonia” hukkumispaigas

„Mulle oli see väga emotsionaalne päev,“ sõnas piiskop Tiit Salumäe eilse palvuse järel parvlaeva „Estonia“ hukkumispaigas. Sündmusega on vaimulikul ka isiklik side, sest ta osales ka 1994. aasta novembris parvlaeva hukkumispaigas peetud jumalateenistusel. „Paratamatult tuli meelde. Laevas olid tookord sajad inimesed, kes oma lähedase olid kaotanud. See kõik oli siis ju veel nii värske,“ meenutas piiskop. Mälestusi ja emotsioone sellest keerulisest ajast on Salumäe jaoks taaselustanud arhiividokumendid, mida ta nüüd palvust ette valmistades on sirvinud ja sorteerinud.

Piiskop Tiit Salumäe pidas piirivalvelaeval “Kindral Kurvits” palvuse koos piiskop emer Tuulikki Koivunen Bylundi (Rootsi), piiskop emer Kaarlo Kalliala ja õp Eija Kalliala (Soome) ning piiskop Einars Alpega (Läti). Muusikaga teenis kaasa Samuel Jalakas trompetil, kes Salumäe on sõnul oli palvuse ettevalmistamiselja läbiviimisel igakülgselt abiks. Samuti kuuluvad tema tänusõnad õp Joel Siimule ja assessor Kadri Põderile, kes pidevalt muutuvates oludes palvust kindla käega ette valmistasid. Peapiiskop Urmas Viilma pöördumise, mille piiskop Salumäe palvusel ette luges, tõlkisid Gustav Piir, Valdek Johanson, Patrik Göransson ja Lea Salumäe. OJK (Ohutusjuurdluse Keskus) poolt on suure töö tegijad juhataja Rene Arikas ja kontaktisik Katerin Peärnberg.

“Meie soov on, et kõiki vrakiga vahetult seotud töid korraldatakse nõnda, et võimalikult vähe häiritakse hukkunute hauarahu. Kui uuringute käigus tekib vahetu kontakt merehauda maetute säilmete või isiklike esemetega, suhtutakse neisse austusega. Arvestada tuleb hukkunute lähedaste tunnetega ja hoida neid kursis uurimistööde käiguga,” ütles piiskop Salumäe.

Galerii fotod tegid Katerin Peärnberg, Samuel Jalakas ja Tiit Salumäe.

Lisa kommentaar