Vaimulik vastab: kas kõik abielud on kokku pandud Jumala poolt?

EELK kodulehe eelk.ee kaudu on juba mõnda aega võimalik esitada vaimulikule oma küsimus kiriku ja usu kohta. Luterliku kiriku kodulehe rubriigis “Küsi vaimulikult” saab lugeda vastuseid seni esitatud küsimustele. Vastas EELK vikaarõpetaja Enn Auksmann.

Teemadering: kiriklikud talitused, usk ja elu, Piibel ja teoloogia, tavad, jumalateenistus, moraaliküsimused, eri kirikud ja regioonid, kirik ja kogudus.

Küsimuse esitamiseks tuleb kodulehel täita vastav vorm. Küsija andmeid kodulehel avaldatud vastuse juures ei kuvata.

Jagame meie kodulehe kaudu enim esitatud küsimusi ja vastuseid ka e-Kirikus.


Kas kõik abielud on kokku pandud Jumala poolt?

Kas võib ka juhtuda, et inimesed on abiellunud vale inimesega (pean silmas mittekiriklikku registreerimist)? Kas Jumal laseb sellist viga teha, või on halb abielu suhe konkreetselt saatanast või abielu osapoolte pikemaajaline halb läbisaamine oma viga? Kas on võimalik, et vaimulik ei saa anda nõu mõne abielulahutuse puhul? Või oskab vaimulik aidata kõikide probleemide puhul?

Nimelt on mul tuttav, 31-aastane meesterahvas (usklik inimene) kes on sellises situatsioonis, kus mina nõu talle anda ei oska ja ta ise ei taha oma kiriku vaimulikuga rääkida, sest ta usub, et tema isklik elu on ainult tema asi: ta on pärit aafrikast, olnud abielus ja laps sellest abielust. Tema enese jutu järgi ütles tema naine talle, et ta ei armasta teda enam ja mees tabas ta seksuaalselt olemas koos teise mehega sel ajal, kui ta ootas temalt last. Tulemuseks oli lahutus. Siis see mees külastas oma tuttavat perekonda, kus oli üks noor tüdruk külas. Kuna perekond tahtis olla omaette, ütlesid nad talle, et võta see tüdruk enda juurde. Nii ta tegigi. Mehe enda sõnul ta ei armastanud ega armasta teda tõsiselt aga ta meeldib talle. Aga tüdruk jäi rasedaks, ja selle üle polnud tal enda sõnul mitte väga hea meel. Nüüd mu sõber kohtub ühe ka uskliku tüdrukuga ja on väga armunud. Ta on muutunud nö. teiseks inimeseks – ei enam pidusid ja teisi naisi oma raseda tüdruku kõrvalt. Ta ei tea, miks see tüdruk tema elu teele on sattunud, aga ta tahaks temaga nö. tõsisemat plaani tulevikus pidada. Esialgu tundub kohutav lugu, aga samas see meenutab mulle isiklikult natuke Romeo ja Julia lugu – armastuse koha pealt. Ma ei ole enne näinud kahte inimest nii armastavat teineteist. (Võibolla ma olen lihtsalt natukene sentimentaalne). Kas sellisele situatsioonile on suusõnalist seletust?

Kirjeldatud probleem on kahtlemata väga keeruline ja esitatud küsimused äärmiselt tõsised, nii et siinkohal ei maksa kindlasti oodata lõplikku ega kõikehõlmavat vastust. Küll aga tasuks mõtiskleda järgmiste asjade üle.

1. Ühegi inimese isiklik elu ei ole ainult tema enda eraasi, kuna elame teiste inimeste keskel ja mitte ainult meie välispidine suhtlemine, vaid ka see, mis toimub meie sees, mõjutab neid, kes on meie ümber. Konkreetseski loos on tegemist mitme inimesega, kelle elud on omavahel põimunud ja kes vajavad ning igatsevad vastuseid ja lahendust. Mõelda, et miski on vaid minu enda asi ja ei puutu teistesse, on pisut isekas.

2. Kirik ja vaimulikkond on olemas just selleks, et inimesi toetada ja abistada, et neile nõu anda või neil lihtsalt iseendas selgusele jõuda aidata. Seepärast võib kõigi oma probleemide ja küsimustega alati vaimuliku poole pöörduda.

3. Kuigi abielu on pühakirja mõistes suur saladus ja on üsna seletamatu, kuidas kaks inimest teineteist leiavad ja nii kaugele jõuavad, et tahavad ja otsustavad oma elud ühendada, ei saa me abielu ega mehe-naise vahelist armastust mõista mingisuguse Jumala poolt inimestele peale pandud või noolega südamesse läkitatud maagilise jõuna, mis ei sõltu absoluutselt inimestest endist. Inimesed teevad valikuid ja otsustavad ise, aeg-ajalt mõnda asja ka lihtsalt minna lastes või ennast justkui kaasa kanda andes, aga sellegipoolest ise. See tähendab, et ka õigete või valede valikute vastutust peavad inimesed eeskätt ise kandma – see vastutus on aga seda raskem, et, nagu juba öeldud, ei puuduta see vaid üht inimest, vaid tihtipeale päris paljusid. See omakorda tähendab, et valikute tegemisse ja otsuste langetamisse tuleb suhtuda väga tõsiselt, tehes endale eelnevalt selgeks ka oma otsustuste tagajärjed ning olles valmis neid tagajärgi vastu võtma ja kandma.

Kui inimene eksib, siis ta eksib. Kui inimene jookseb oma eluga ummikusse ja tunneb, et samamoodi enam edasi ei saa, midagi peab kardinaalselt muutuma, siis tuleb ka muutusi teha, kuid samuti järelemõeldult ja vastutustundeliselt. Kristlik usk rajaneb andestusel, lepitusel, armastusel ja uue alguse võimalikkusel, ja see tähendab, et keegi ei ole lootusetult ka oma elus tehtud valede valikute külge aheldatud. Küll aga peab inimesel olema hea tahe ka vigadest õppida ning uusi valikuid õigematele alustele rajada.

Abielu ebaõnnestumisel võib olla mitmeid põhjusi, enamasti on selleks aga inimeste puudulik valmisolek iseendast loobuda ning ennast ja oma elu teisele inimesele – oma abikaasale pühendada või üle anda. Abielu püsimine ja õnnestumine eeldab üsna suurt kogust isetut armastust ja loomulikult head tahet ka eksimusi andestada ning vigu parandada. Alati inimesed seda ei suuda – ja esimene vaenlane, kellega inimene peab pidevalt vastakuti seisma, ei ole mitte saatan, vaid inimene ise oma isekuses ja enesekesksuses.

4. Konkreetse juhtumi puhul on oluline, et nimetatud meesterahvas võtaks tõsiselt oma vastutust ja kohustusi nende inimeste suhtes, kellega ta on oma elu juba vabatahtlikult sidunud. Eriti tuleb siinkohal märkida vastutust oma laste eest. Samas ei pruugi mitte kellelgi olla kasu sunnitud ja vastumeelsest abielust, ja kui inimesele tundub, et nüüd viimaks on ta leidnud selle tõelise armastuse, siis ei peaks teda takistama ka seda armastust tõeks elamast. Kindlasti aga ei tähenda see, et tal oleks õigus pöörata selg nendele inimestele, kelle ees tal on samuti kohustusi.

Kristlik usk õpetab, et me saame oma eksimused ja vead alati andeks, kui oleme neid kahetsenud. Meile antakse uue alguse võimalus, kuid enamasti ei saa me minevikku olematuks teha ega ennast sellest lahti rebida. See tähendab, et ka antud loo puhul peab inimene endale kõigepealt oma olukorra selgeks tegema, endalt küsima, millised on tema kohustused ühe, teise ja kolmanda suhtes, ning vastavalt toimima. Mitte iseennast kogu maailma keskpunkti seades, vaid endale selgelt teadvustades, et ta on kutsutud elama armastuses, oma kaasinimestest hoolides, neid toetades ja neile head tehes.

Elu ei peagi olema lihtne – tõeline inimeseks olemine saab ilmsiks just siis, kui oskame elu keerulistel teedel aeg-ajalt ettetulevale eksimisele vaatamata õigest suunast kinni pidada ning läbi vigade ja languste õigeid valikuid teha. Päris üksi ei saa sellega mitte keegi hakkama – vajame häid sõpru, toetajaid ja nõuandjaid; vajame ka Jumala, oma Looja ja Lunastaja ligiolu ning tuge Tema kirikult, kes on just selleks rajatud, et inimesi nende teekonnal taevase täiuse poole toita ja toetada.

Enn Auksmann
05.11.2014

Meeldib 1

Lisa kommentaar