Tänasel vastupanuvõitluse päeval mälestatakse Jõelähtme kirikus endisi riigivanemaid

Vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril tänatakse ja mälestatakse kõiki Eesti inimesi, kes on sõna või teoga osutanud vastupanu okupatsioonivõimudele, kaitstes Eesti Vabariigi iseseisvust ja vabadust. Paljud neist kaotasid massirepressioonide käigus elu, vabaduse või tervise.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi ja EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse korraldusel mälestatakse 22. septembril 2021 algusega kell 17 Jõelähtme keskaegses kirikus kunagisi Eesti riigivanemaid. Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja ning vallavolikogu esimees Väino Haab. Koos peapiiskopiga teenib EELK Ida-Harju praost, Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse liige Trivimi Velliste. Organist on Anne Jalakas.

Enne mälestustalitust asetavad kirikulised lilled ja küünlad Jõelähtme Vabadussõja ausamba jalamile.

Vastupanuvõitluse päeva on küünalde süütamisega tähistatud ka Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse ja Haapsalu Toomkirikus, samuti Paide Püha Risti, Rakvere Kolmainu, Tartu Pauluse, Valga Jaani, Võru Katariina ning mullu Keila Mihkli kirikus.

Vastupanuvõitluse päev on seotud Otto Tiefi valitsuse moodustamise otsusega septembris 1944, kui Saksa väed olid Eestist lahkumas ja Nõukogude väed alles saabumas. Seaduslikult moodustatud Otto Tiefi valitsus oli märgiks, Eesti on iseseisev vabariik, mis on ebaseaduslikult taasokupeeritud kommunistliku Nõukogude Liidu poolt. Tiefi valitsuse liikmed tegid oma eluga riskides jõupingutusi Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseks. 

Samal ajal kui Tallinna hõivanud Punaarmee rebis Eesti riikluse sümbolilt – Pika Hermanni tornilt – sinimustvalge lipu maha ja asendas selle punalipuga ja algas teine Nõukogude okupatsioon, põgenesid tuhanded Eesti inimesed metsadesse ja paljud neist alustasid relvastatud vastupanu. Vastupanuvõitlus jätkus erinevates vormides ja intensiivsusega kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal.

Lisa kommentaar