Urmas Viilma: aplausi nimel musta pori näkku

Peapiiskop Urmas Viilma (pildil) kirjutab Delfi uudisteportaalis ilmunud arvamusartiklis stereotüüpsete seisukohtade pinnalt tekkinud vastandamistest, mis ühiskonda lõhestavad. Kirikupea leiab, et praeguse olukorra eest on paljuski vastutav ka meedia, kelle võimuses oleks kunstlike vastandamiste asemel ühiskonnas sildu ja leppimist luua.

Urmas Viilma kirjutab, et sageli peetakse Feministeeriumi portaali mõtteavaldusi ja alalhoidlikku kristlikku maailmavaadet vastanduvatena nagu tuld ja vett, kuid lugedes hiljutist intervjuud Feministeeriumi portaali asutaja Aet Kuusikuga leidis ta intervjueeritava seisukohtades mitmeid kattuvusi enda mõtetega. Kirikupea tõdes, et ühiskonnas oleks polariseerumist oluliselt vähem, kui kattuvate vaadete puhul ühisosa avalikult ka tunnistataks ja selle nimel seljad avalikult kokku pandaks.

Urmas Viilma nentis, et puutub igapäevaselt kokku juba tüütama hakkavate stereotüüpsete küsimuste ja seisukohtadega, millega põlistatakse teatud vastasseise kirikuga, kuid kattuvate seisukohtade osas peab ta koostööd kiriku ja soolise õiguse teemaga tegelejate vahel täiesti võimalikuks. „Kasvõi sellekski, et olla ühiskonnas eeskujuks neile, kes enam ei usu leplikkusse, koostöösse või piire murdvasse ligimesearmastusse,“ lisas ta.

Viilma lisas täpsustavalt, et toetab isiklikult ka viidatud intervjuus esile tõstetud vajadust muuta Karistusseadustikku nõnda, et vägistamise mõiste hõlmaks kõiki nõusolekuta seksuaalakte, või et perevägivalla juhtumeid võetakse lapse hooldusõiguse määramisel arvesse. Samuti nõustus kirikupea, et abiellumisiga võiks olla 18 aastat, mitte varem ja pidas moraalselt vastuvõetamatuks tänane seadusega tagatud õigust, et teatud tingimustel võib täisealine olla seksuaalvahekorras isegi 14-aastasega. Argument, et laps oli ise sellega nõus, ei ole õigustuseks ühelgi juhul, rõhutas Viilma.

Peapiiskop Viilma kutsus üles vastu seisma ka alandamisele. „Me keegi ei tohi leppida kindlasti sellega, et üht või teist ühiskonnagruppi alandatakse, olgu siis tegemist puuetega inimestega, laste, naiste või meestega, vaktsineerimise pooldajate või vastastega, usklike või skeptikutega, mistahes rassi, poliitilise või filosoofilise maailmavaate, rahvuse või seksuaalse orientatsiooni esindajatega,“ loetles ta.

Alandamise teema puhul pöördus ta eraldi meedia esindajate poole, et ajakirjanikud ei toodaks selliseid intervjuusid, saateid või kajastusi, mis alandavad neid, kes kajastuse keskmesse on sattunud lihtsalt seetõttu, et nad midagi usuvad või mingit erilist moodi välja näevad. Selle näiteks tõi ta hiljutise isikliku kogemuse.

„Viimati juhtus üsna ootamatu alavääristamiskatse nendega, kes said uut saatesarja eelnevalt nägemata pahaaimamatult Mihkel Raua, Tuuli Roosmaa, Eeva Esse ohvriteks rohkelt reklaamitud „ESSE“ saates, kus esimene kolmandik saatest kulus kristlaste ja kiriku naeruvääristamisele ja alandamisele, õigustades seda meelelahutusega ja peites selle maitsetu huumori taha,“ sõnas Viilma ja kommenteeris: „Vaatajanumbrid ei ole tingimata sisulise kvaliteedi näitajaks ega ka väärtuseks, mille pärast lubada kellelegi lihtsalt aplausi ära teenimise pärast pori näkku loopida.“