Uuring: Jumala all mõistetakse eelkõige ebaisikulist kõrgemat väge

Jumala olemasolusse uskujate arv on (26%), mis on 2% kõrgem näitaja kui viis aastat tagasi. Laias laastus saab öelda, et Jumala uskujaid on kolmandik, mitteuskujaid kolmandik ja kahtlejaid samuti umbes kolmandik vastajatest. Jääb ka silma, et “ei oska öelda” vastuste osakaal on tõusnud. Kui 2015. aastal oli neid 10%, siis 2020. aastal 28%. Samuti on vähemaks jäänud Jumala eitajaid, keda 2015. aastal oli 44% ja nüüd 30% – ehk võib täheldada usulise segaduse kasvu.

Uuringus esitatud küsimusi ja nendele antud vastuseid kontrolltabeli abil lähemalt uurides selgub, et keda inimene Jumalaks peab, ei pruugi olla kristlik Jumal. Nii mõistab Jumala all 39,1% vastajatest (sh 36,3% meestest ja 41,5% naistest) ebaisikulist kõrgemat väge; saatust või ettemääratust peab selle all silmas 27% vastajaid. Kõige vähem usutakse seda, et eksisteerivad mitmed (isikulised) jumalad. Sellele vastusevariandile vastas eitavalt 96,3% vastajatest. 43 % inimestest ei usu, et Jumala olemasolu küsimuses on kunagi võimalik lõplikku tõde teada saada.

Lisa kommentaar