Uuring: kogudusse või usuliikumisse kuulub 22% inimestest

Kogudustesse kuulus 2020. aastal 22% küsitletutest, aastal 2015. aastal oli tulemus pea samasugune (21%) ja aastal 2015 16%. Muust rahvusest inimesi kuulub kogudustesse või usuliikumistesse 26%, samal ajal kui eestlasi 20% küsitletutest. Üllatuslikult ei oska 3% eestlastest ja 5% must rahvusest inimestest öelda, kas nad kuuluvad mõnda koguduse/usuliikumisse või mitte.    

Kontrolltabeli täpsustatud andmete põhjal kuulus 2020. aastal küsitlusele vastanutest 43,7% luteri ja 34,9% õigeusu kirikusse. Väiksem osakaal vastajatest on seotud baptisti kirikuga (4,3%), vabakogudustega (3,5%), Jehoova tunnistajaid oli 3% ja katoliku kiriku liikmeid 2,1% küsitletutest.

Ristitute osakaal on 2020. aasta küsitluses sama mis 2015. aastal – 57%. Leeris käinuid on võrreldes ristitutega kordades vähem, 18%, kuid leeris käinud inimeste osakaal on aastatega siiski kasvanud: 2015. aastal oli see 14% ja 2010. aastal 13%. Ligi 3% inimestest ei tea, kas nad on ristitud või mitte.

Kui eestlaste traditsioonilise usuna nimetatakse mõnikord maausku, siis usuelu uuring selle märkimisväärset levikut ei kinnita – valimisse ei sattunud 2020. aastal ühtki end maausulisena määratlenud inimest.

Lisa kommentaar