Koguduse lugu: Rakvere Kolmainu kogudus

Rakvere Kolmainu kirik (Foto: koguduse koduleht)

Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Rakvere Kolmainu koguduse lugu.

Virumaa muinasaegne keskus oli Rabala maakonna idapoolses otsas Tarvanpääl. Täna asuvad siin Rakvere ordulinnuse varemed. Linnuse lähedal on Tõrma küla, mis oli 13. sajandil Eesti ala suurim asula ja oluline kaubanduskeskus. 1211. a. käis siin rüüstamas Novgorodi vürst, 1219. a. kogunesid siin sakslased. 1220. a. vallutas Taani kuningas Virumaa ja pani ametisse piiskop Ostradi. Tõrmas alustati juba katedraali ehitust, kuid 1227. a. tulid jälle Mõõgavennad suure sõjakisaga. Üksteist aastat hiljem sõlmiti rahuleping ja taanlased said Virumaa tagasi. Viru piiskopkonnast polnud selleks ajaks enam praktiliselt midagi alles. 

Tarvanpää linnusesse ehitasid taanlased kivihooneid ning rajasid uue ringmüüri. Pärast Jüriöö ülestõusu läks kogu Põhja-Eesti ordu valdusesse ning algas Rakvere pealinnuse ehitus. 

Rakvere linnuses asus Maarja kirik, eeslinnas oli puukirik kihelkonna rahvale. Elujärje paranedes alustati kivikiriku ehitust. Aastal 1400 jäi müürimeister Simoni lahkumise tõttu ehitus seisma, 27 aastat hiljem jätkas müürimeister Andreas poolelijäänud tööd ja viis selle mõne aastaga lõpule. 1508. a. algas Rakveres frantsisklaste Püha Mihkli mungakloostri ehitus. 1551. a. maeti siia Tallinna piiskop Arnold Annebat, kelle hauaplaat asub praegu Kolmainu kirikus. 

Jõuka eluga kaasnes Rakveres söömine, joomine ja priiskamine, tapmine ja vägivald. Pidev patuelu hoidis inimesi kirikust eemale, sugulõbude tagaajamist peeti auks ja tubliduseks. Rahva meelest sai kohtunik kangelasteoga hakkama kui julges manitsevat pastorit valetajaks nimetada. Rakvere viimane ordufoogt oli avalik hooraja ja linna tunti väikese Soodomana. Muidugi lõppes see hävinguga. 1558. a. jättis Saksa garnison linnuse maha ning Rakvere liideti Moskva tsaaririigiga. Venelased lammutasid nii kloostri kui kiriku. Paarikümne aasta jooksul piirati Rakvere linnust neli korda kuni see 1581. a. rootslastele alistus. 1590. a. piirasid linna jälle venelased. Poola-Rootsi sõja ajal olid Rakvere elanikud raskes olukorras, sest mõlemad pooled kehtestasid oma seadused ja elanikud pidid andma kuulekusvande, võim aga käis kogu aeg käest kätte. Sõdades laastatud linn kaotas Rootsi ajal omavalitsuse ning mandus aleviks, kuhu oli alles jäänud ainult viis tänavat. 

1643. a. nimetati Rakvere kirik Mihkli kirikuks. Paraku oli see varemeis. Õpetaja Gottfried Hornung pidas jumalateenistusi ühes ja teises mõisa rehes. Mõisnikud leppisid küll kokku kivikiriku taastamise, aga Rootsi valitsus võttis mitmed mõisad omanikelt ära ja nõnda polnud võimalik ehitada. Viimaks tegi Rakvere kodanik, postijaamapidaja Berthel Sprint suure kingituse – andis 3000 riigitaalrit kiriku ehituseks. Ehitus algas 1684 ja kestis seitse aastat. Millegipärast pühitses kiriku alles piiskop Salemann 3. juulil 1698, ja mitte Mihkli, vaid Kolmainu kirikuks. 

1703. a. tabas Rakvere linna järjekordne häving. Põhjasõja ajal põletasid venelased linna ja kiriku ning tapsid allesjäänud elanikud. 1721. aastani oli Rakvere linn elanikest tühi ja kaks aastat oli terve kogudus ilma kirikuõpetajata. Seejärel teenisid Rakvere kihelkonda Viru-Nigula ja Väike-Maarja vaimulikud. 

1730. a. lasi parun Tiesenhausen taastada Kolmainu kiriku ja 1739. a. sai Rakvere kogudus uue kirikuõpetaja. Sellest ajast pärineb Lüübeki meistri Johann Valentin Rabe valmistatud altar ja praegune altarimaal. Eelmise altari kinkis kirikule Tiesenhauseni poeg 1698. aastal, kuid see hävis Põhjasõjas. Paremini läks Christian Ackermanni 1690. aastal valmistatud kantslil, mis õnnestus pärast sõda taastada. Kantsli all olevad evangelistide kujud pärinevad tõenäoliselt vanalt altarilt, mille valmistas Elert Thiele 1660. aastal. Päris uus oli 1730. aastal üksnes kõlaräästas. Selle tegi Johann Valentin Rabe. 

1739. a. likvideeriti Tallinnas Kaarli kogudus ja selle õpetaja Johann Peter Fass tuli Rakverre. Need vähesed Rakvere kihelkonna inimesed, kes siis vennastekoguduse ärkamisest osa said, läksid õpetaja Fassiga vastuollu. Õpetaja hinnangul herrnhuutlus pigem lõhkus kui ehitas kogudust. Kadrina rahutuste taustal võis tal isegi õigus olla. 

Hiljemalt 1791. a. kogunesid Rakvere ärganud Kadrina kihelkonna Jõepere palvemajas. Nende eestseisjaks oli härra Stüdemann – vana, vaga ja õiglane mees, kes koos oma naisega elas Mädapea mõisas. Kui hulgake kasvas, ehitas vennastekogudus 1806. aastal oma kulul ja Rakvere mõisa loal Lepna palvemaja. Siia leidsid tee ka Haljala usklikud. 

Varsti oli nii, et pärast jumalateenistust Rakvere kirikus seadis peaaegu terve kogudus sammud nelja versta kaugusele palvemajja. Sellepärast toodi palvemaja 1820. aastal kirikule lähemale. Rakvere lossi omanik andis ehitusplatsi, mis hiljem päriseks osteti. See asus praeguse Tõusu tänav 13 kohal. Kuni 1950. aastani oligi seal Palvemaja tänav. 

Rakvere palvemaja eestseisja oli kohaliku mõisa kokk Fritz – vana talupoeg, kelle Tiesenhausenid vabaks lasid ja Stüdemann ametisse seadis. Koos temaga juhtisid palvetunde Hinno Jüri ja Pällo Joosep. Igal pühapäeval oli maja rahvast täis. Siia käidi ka Viru-Jaakobist, Kadrinast ja Haljalast. 

1820. a. ehitati veel teinegi palvemaja. See kerkis Andja mõisa maale Viru-Nigula servale. Eestseisjaks oli seal talupoeg Jakobi Kristjan. Pühapäeva õhtupoolikul luges ta raamatust jutluse ette ja õpetas noori lugema ja laulma. 

1772. a. hävitas kahjutuli Rakvere kirikumõisa koos raamatute ja arhiiviga. Issand kaistes oma koda ja kirikuni tuli ei ulatunud. Järgmisel aastal ehitati uus pastoraat ja kirikusse osteti orel. 1790. a. on seda orelit parandatud ja uus altarivõre ehitatud. 

1811. a. valiti Rakvere köstriks Carl Georg Gööck. Kui muidu oli Põhja-Eesti koguduste laul vilets, siis Rakveres oli köster Gööcki töö tulemusena olukord parem. Lisaks oli Gööck linna elementaarkooli õpetaja. Tema õpilaste seas olid nii Friedrich Reinhold Kreutzwald kui tulevane Simuna köster Villem Normann. 

2. oktoobril 1836 tabas laulatuse ajal Rakvere kirikut pikselöök. Õnneks kirik ei süttinud, kuid tunnikella haamer sulas siiski kinni. 1847. a. valas Tallinna meister Feldmann uue tornikella, mis kahe aasta pärast üles tõmmati. 1909. a. valati see kell ümber, kuid tänaseni on alles 1641. a. Stockholms valatud kell. 

Varisemisohu tõttu tuli vana barokne tornikiiver lammutada. Rakvere mõisa tisler Juhan Tenneberg, julge mees tõi laguneva torni tipust enne kuke ja muna tervelt alla. Meister Augustini juhatusel ehitati 1852. a. tornile telkkiiver ja Bernhard Hefftler sepistas piksevarda. Järgmisel aastal ehitati kirikusse külgrõdud. 

Õpetaja Constantin Winkleri matusepäeval 7. mail 1855 pandi Rakvere kirikus üles uus, kunstnik Carl Waltheri loodud altarimaal „Kolgata“. Kogudusele kinkis selle lahkunud kirikuõpetaja koos kunstniku venna, apteeker Heinrich Waltheriga. 

1858. a. ehitas Gustav Normann Rakvere kirikule uue oreli. Praost Paucker pühitses selle 15. juunil. 1892. a. suurendati aknaid ja kiriku rõdud ehitati kahekordseks.

Ööl vastu 15. maid 1884 põles maha Rakvere palvemaja. Sama aasta suvel ehitati see jälle üles ja pühitseti 6. detsembril. Üks teenekamaid vendi oli siin koolmeister Jakob Koort, 1930ndate juhatas siin koori Robert Meri, praost Harald Meri vanem vend. 

Vabadussõja ajal vapustasid Rakveret kommunistide kuritööd, eriti massimõrv Palermo metsas. 

1918. a. seati Rakvere kirikusse elektrivalgus ja 1922. a. ahiküte. 1925. a. ehitasid vennad Kriisad kirikule praeguse oreli. 1923. a. eraldus Rakvere Kolmainu kogudusest iseseisev Rakvere Saksa kogudus ja 1931. a. Rakvere Pauluse kogudus. Kaheksa aastat (1929 – 1937) oli Kolmainu kogudus jaotatud kaheks iseseisvaks pihtkonnaks. Seejärel teenis kogudust 53 aastat järjest praost Jaan Varik. 

1957. aastal restaureeriti kantsel ja altar ning kiriku sisemus sai praeguse värvilahenduse. Carl Waltheri loodud altarimaal paigutati kiriku seinale. Altarit kaunistab nüüd eelmine, 1730. aastal maalitud pilt pühast õhtusöömaajast. 

Praeguse tunnikella kiriku torni kinkis linnakodanik Mortimer 1911. aastal. Pärast pikka vahet seati see 1999. aastal taas töökorda. 

Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.

Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.


Vaata ka:

Meeldib 1

Lisa kommentaar