Pühapäeva palvesõna
Kristuse ristimise püha ehk 1. pühapäev pärast ilmumispühapäeva. Päeva teema on Ristimise and. Palvesõna ütleb Tallinna Jaani koguduse õpetaja Arne Hiob.
Kristuse ristimise pühal meenutakse Jeesuse ristimist Jordani jões Ristija Johannese poolt, Püha Vaimu laskumist ning jumalariigi kuulutamise algust. Jumala kohalolek sai Jeesuses võimsalt ilmsiks, kutsudes esile paljude inimeste uuestisünni. Enne taevaminekut seadis Ta ristimise ka oma jüngritele, mille selgitamisel ütleb Paulus, et Jumal päästab meid „uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu“ (Tt 3:5).
Mida tähendab uuestisünd või uussünd? See kuulub ühte ritta pöördumise, meeleparanduse, õigeksmõistmisega jms, mis kirjeldavad Jumala ja inimese suhte paranemist teatud vaatekohalt. Seni oli patt inimest Jumalast eraldanud, nüüd aga on osadus Temaga taastatud pöördumise, meeleparanduse ja õigeksmõistmise läbi.
20. sajandi kuulsamaid jutlustajaid Billy Graham selgitab uussündi ja tema mõjukust inimelule järgmiselt: „Momendil, mil me oma pattu kahetseme ja usus Jeesuse Kristuse juurde pöördume, elame läbi uussünni. See on jumaliku elu sissevool inimhinge, jumaliku loomise istutamine inimesse, mille kaudu me saame Jumala lasteks. Me omandame Jumala hingeõhku. Püha Vaimu kaudu asub Kristus elama meie südameisse. Meid ühendatakse Jumalaga igaveseks ajaks. See tähendab, et kui sa oled uuesti sündinud, siis elad sa niisama kaua kui Jumal, sest sa saad osa tema elust“ (Rahu Jumalaga. 2015: lk 164).
Milline suhe on inimese uussünnil „uuestisünni pesemise“ ehk ristimisega? „Kui ristimine on uuestisünnitamine, siis usuletulek on uue inimese ilmaletulemine ehk uussünd,“ selgitab Eesti kirikuõpetaja ja misjoniteoloog Harald Põld. „Nagu sündimist ei saa pidada silmapilkseks ehk lühiajaliseks sündmuseks, nii ei saa ka uussündi pidada hetkeliseks nähtuseks. Seega ei saa seda ära vahetada või samaks pidada ärkamisega, pöördumisega ehk „usklikuks“ saamisega harilikus usulises keeles. Uussünd on inimese usuline arenemine, mis võib alata lapse ehk täiskasvanu ristimisega kristlikus kirikus või sõna vastuvõtmisega väljaspool kristlikku kirikut, millele alles järgneb ristimine“ (Luterlusest. 2015: lk 78).
Jeesus laskis ennast ristida, et olla meiega solidaarne, ja selgitas ristimise kohta, et vee juures mõjub salapärasel viisil Jumala Vaim. „Kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki“ (Jh 3:5). Meil tuleb vastu võtta uuestisünni pesemine ristimises ja alustada oma isiklikku uussünni teed, et osa saada jumalikust igavesest elust. Taevariiki saamiseks tuleb Jumalaga usus ühendus leida juba maapealses elus. Patukahetsus ja õigeksmõistmine saadavad lakkamatult jätkuvat meeleparendusteed, mis kulgeb läbi võitluste ja raskuste, kukkumiste ja tõusmiste, kuid kannab alati igaviku rõõmu pitserit.
Palve: Issand Jumal! Aita meil aina tulla meeleparandusele, et uuestisündimisega kingitav uus kristlik meelelaad, mis erineb vanast „minast“, võiks meis tärgata ja kasvada. Aita ristimisel antavat armuväel suureneda meie elus, et võiksime pärast maise rännaku lõppu Sinu kutsel ja abil taevasest uksest tänulikult sisse astuda!