Paastuaja 5. pühapäev Judica – Kannatuse pühapäev. Palvesõna ütleb Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu.

„Et me nüüd oleme saanud õigeks usust, siis on meil rahu Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, kelle läbi me oleme usus saanud ligipääsu ka sellele armule, milles me seisame, ja me kiitleme oma lootusest Jumalalt saadavale kirkusele. Aga mitte ainult sellest, vaid me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse. Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.“ (Rm 5:1–5).

Kannatused, katsumused kuuluvad inimeseks olemisse. Neil, kes usuvad, et kogu inimese eksistents lõpeb surmaga, on lõpmata raske leida kannatustele õigustust. Paulus teeb aga midagi ääretult kummalist, kui ta ütleb: „Me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse. Aga lootus ei jäta häbisse.

Kristlase elu pole spordivõistlus, kus selgitatakse seda, kes on teistest parem, aga see on kui treening, kus on loomulikud nii kannatus, loobumine kui ka enesepiiramine. See on enam ja enam inimeseks muutumine – inimeseks, keda iga tuuleiil ei pane kõikuma, iga kaotus loobuma, iga õnnetus kiruma, iga löök kibestuma, iga valu kalestuma.

Me oleme inimesed. Me võime kurbuses kurta. Võime valus valada pisaraid. Võime otsida lohutust, mõistmist. Me ei pea kivistuma, ennast ja teisi põlates elu ja surmaga mängima. Ja me ei tohiks hädaldada, vinguda ega viriseda, vanduda ega kiruda ja aina arvata, et meie valu või kannatus on kõigist maailma valudest ja kannatustest suurim. Kas see on ikka suurem kui paljudel täna näiteks Ukrainas?

Ristiinimestena peaksime mõtlema Kristuse kannatustele ja ristisurmale. Milleks viletsused ja kannatused? Otsime vastuseid Piiblist.Ōp 17:3: „Sulatuspott on hõbeda ja ahi kulla jaoks, aga Issand katsub südamed läbi.“Ii 23:10: Iiob oma kannatustes ütleb: „Jumal katsub mind läbi – ma väljun sellest nagu kuld.“Js 13:11: Jesaja raamatus ütleb Jumal: „Mina teen inimesed kallimaks puhtast kullast.“Sk 13:8–9: Prohvet Sakarja läbi ütleb Issand: „Ja nõnda sünnib kogu maal, sealt hävitatakse ja hukkub kaks osa, aga kolmas osa jääb sinna järele. Ja ma viin kolmanda osa tulle ning sulatan neid, nagu sulatatakse hõbedat, ja proovin neid, nagu proovitakse kulda. Ta hüüab minu nime ja ma vastan temale. Mina ütlen: „See on minu rahvas.“ Ja tema ütleb: „Issand, minu Jumal!“

Kannatused on nagu tulekuumus kulla sulatamisel. Selleks, et loodusest leitav kuld saaks hõbedast ja teistest metallidest puhtaks, seda kuumutatakse. Kuna metallide sulamistemperatuurid on erinevad (kullal 1063, aga hõbedal 960 kraadi), siis sulatatakse kulla puhastamiseks temast 960-kraadises kuumuses hõbe välja.Kui sa vaatad olevikku, siis on Jumalast see, et sa praegu elad; kui tulevikku, siis on Tema lootus kõigele, mis sind ootab; kui minevikku, siis poleks sind eales olnud, kui Tema poleks Sind loonud.

Palve: Issand, me täname Sind, kes Sa oled meid kandnud meie elurännakul! Sina tunned meid – ka meie nõrkusi, seda, kui kergelt me anname järele kiusatustes ja murdume katsumustes. Aita meid sel paastuajal saada tugevamaks Sinus, olla üksteisele toeks kannatlikkuse ja armastusega. Valgusta meid oma Vaimu läbi, et meil oleks selgust ja jõudu saada jagu takistustest, mis meie ette kerkivad. Kingi meile tasakaalukust ja rahu, vabasta tuimusest ja ükskõiksusest, isekusest ja kannatamatusest, kõigest, mis meid Sinust ja ligimestest eemale kannab. Jeesuse Kristuse, meie eest kannatanud ja ristil surnud Issanda nimel, aamen.