“Kiriku elujõudu ei mõõdeta selle järgi, kui palju liikmeid tal on, vaid tema pühendumusega, tema valmisolekuga teenida Jumalat ja ligimest ning valmisolekuga ka teha seda, millest ta kõneleb.” Nõnda tõdes oma pöördumises Poolamaal Krakówis toimuval Luterliku Maailmaliidu (LML) 13. assambleel LML-i peasekretär õp dr Anne Burghardt, kes andis osalejatele ülevaate ülemaailmse kirikute osaduse arengust ja prioriteetidest. 

13.–19. septembrini kestva assamblee teisel päeval esinedes vaatas Burghardt tagasi LML-i teekonnale alates viimasest assambleest Windhoekis, Namiibias 2017. aastal.

„Osadus ja ühtsus on Jumala annid,” rõhutas ta, lisades, et „meie ülesanne on neid hoida ja kasvatada, muutes need üha selgemini nähtavaiks.” 

Arusaam sellest, et ollakse kirikutena omavahel osaduses, sai väga selgelt ilmsiks COVID-19 pandeemia ajal. LML-i liikmeskirikud tulid kokku palves, solidaarsuses ja mitmesugustes tegevustes. Tänu kõigi liikmeskirikute toetusele võis LWF rahastada 181 COVID-19-ga seotud projekti 87 liikmeskirikus uue kiirreageerimisfondi (RRF) kaudu. Burghardt märkis, et RRF osutus väga kasulikuks vahendiks kiirel reageerimisel kirikute kõige pakilisemate vajaduste jaoks.

Ta rõhutas sedagi, kuidas programmid, nagu LML-i iga-aastane äsjavalitud juhtide retriit (RONEL) ja ilmikjuhtide seminar, on olnud olulised kogudustee juhtide ühendajad kogu ülemaailmses osaduses.

LML-i viimase assamblee ajal oli Burghardti sõnul lootust, et rahvusvaheline konsensus ÜRO 2030. aasta tegevuskava üle toob kaasa haavatavate inimeste ja kogukondade elatustaseme paranemise. COVID-19 pandeemia järel on aga suurenenud ebavõrdsus ja „inimõiguste, eriti naiste õiguste tugev tõrjumine”, kusjuures ÜRO on teatanud soolise vägivalla 40-protsendilisest kasvust kogu maailmas. Hiljuti on konfliktid ja sõjad mitmes riigis, sealhulgas Ukrainas, Haitil, Sudaanis ja Etioopias, “sundinud miljoneid inimesi turvalisust otsides põgenema”, kusjuures sunniviisiliselt ümberasustatud inimeste arv ületas esimest korda ajaloos 100 miljoni piiri. 

LML-i juht osutas ilmalikus maailmas üha suurenevale arusaamale sellest, kui oluline on teha tihedamat koostööd usupõhiste organisatsioonidega. Seistes silmitsi tänapäevaste väljakutsetega, sealhulgas süveneva kliimakriisiga, sotsiaalse ühtekuuluvuse vähenemisega ja ühiskonna polariseerumisega, ütles ta, “on hea uudis see, et kirikutel on sageli kõikidele nendele väljakutsetele vastamisel tugev roll.” Ta lisas, et kirikud “on kutsutud olema lootuse, mitte naiivse optimismi sõnumitoojad.”

Burghardt märkis, et kuna inimesed tunnevad end ebakindlalt ja otsivad keerulistele küsimustele lihtsaid (ja sageli lihtsustatud) vastuseid, on murettekitavalt tõusnud viis, kuidas avalikes diskursustes hirmu õhutatakse. Kuigi Piibel ütleb meile, et „täiuslik armastus ajab välja hirmu” (1. Johannese 4:18), siis liiga sageli toimib see ka vastupidi: hirm kipub tõrjuma armastust ligimese ja seega ka Jumala vastu. 

LML-i mõnede piirkondade olukorrale viidates tõdes peasekretär: “Me võime mõnikord tunda, et seisame silmitsi ületamatu ülesandega.” Osaduses aga “Jumal avab meile uusi ja põnevaid teid, viies meid kokku, ühendades vahendeid ja saavutades selle, mis võib tunduda võimatu: muutes meeleheite lootuseks.” 

Windhoekist Krakowisse 

LML-i viimase kuue aasta töö tipphetki meenutades märkis Burghardt, et osaduskonnaga on ühinenud viis kirikut (Kuubast, Indiast, Guatemalast, Ukrainast ja Gruusiast), samas kui veel kaks (Kambodžast ja Indoneesiast) on alustanud kaheaastast protsessi, mis eelneb täisliikmeks saamisele. Ta kordas, et alates LML-i asutamisest on üks selle eesmärke olnud “tuua luterlikke kirikuid üksteisele lähemale, et tugevdada nende ühist missiooni”.

Peasekretär tänas ka paljusid assambleel osalenud oikumeenilisi külalisi, märkides, et viimasel päeval toimub paneeldiskussioon dialoogist ja ühisest tunnistamisest, aga ka Ühine Sõna (Common Word) roomakatoliku kiriku juhtidega. Ta kordas, et luterlane olla tähendab olla oikumeeniline ja tõdes, et kristliku ühtsuse eesmärk ei ole ainult õpetuslik ühtsus, vaid ka ühtsus teenimises, tunnistamises ja palves.

Teoloogiline haridus ja kujunemine 

Burghardt rõhutas vajadust jätkata teoloogilise hariduse tugevdamist terves osaduskonnas. Ta viitas LML-i teoloogilise hariduse ja kujundamise võrgustiku (Theological Education and Formation network) käivitamisele 2018. aastal, samuti käimasolevale luterliku identiteediga seotud protsessile ja plaanidele töötada välja ülemaailmne luterliku teoloogia veebipõhine õppekava. Ta rääkis elutähtsast tööst naiste võrdse väärikuse kinnitamisel, eriti ordineeritud teenistuses, rõhutades, et “ülemaailmse osadusena peame tegelema naiste juhirollide kahtluse alla seadmise algpõhjustega kirikutes ja ühiskondades laiemalt.” 

Noorte juhtimine on LML-i teine ​​prioriteet, ütles Burghardt ja märkis, et liikmeskirikute noortel on oluline roll, eriti rahu tagamisel ja kliimaõigluse nimel töötades. Kuigi LWF kehtestas 20-protsendilise noortekvoodi juba mitu aastakümmet tagasi, kurvastas ta, et „meil on mõnes piirkonnas ikka veel probleeme sellega, et saada piisavalt noori assamblee delegaatideks. Peame saama sellega paremini hakkama.”

Inimväärikus, õiglus ja rahu 

LML-i juht andis ülevaate ka peamistest edusammudest inimväärikuse, õigluse ja rahu edendamisel. Ta osutas uuele Action for Justice üksusele, mis loodi osaduskonna Genfi büroos 2020. aastal, et paremini integreerida nii liikmeskirikute kui ka LML-i maailmateenistuse (World Service) tööd. Tema sõnul on viimane üks suurimaid usupõhiseid humanitaarabi andjaid maailmas oma rohkem kui 8 500 töötajaga, kes abistavad enam kui 3 miljonit põgenikku ja ümberasustatud inimest. 

Burghardt tänas oma eelkäijat õp dr Martin Junget, kes juhtis LML-i rohkem kui kümme aastat, samuti asutuse töötajaid, nõukogu liikmeid, partnereid ja seotud asutusi nende tugeva pühendumuse eest ülemaailmse kirikute osaduse tööle.

Vaata ka:

• Maailma riikide luterlased on kokkutulekul Krakowis, e-Kirik 14.09.2023

1