Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik tuhkapäeval, 22. veebruaril Issanda aastal 2023

Täna on tuhkapäev, millega algab paastuaeg. Mida need märksõnad ristirahvale tähendavad, sellest saab lugeda peapiiskop Urmas Viilma karjasekirjast. 

Tartus avati näitus Eesti esimesest, 17.–19 veebruarini 1923 kooli usuõpetuse teemal toimunud rahvahääletusest. Aga mitte ainult – rändnäitus annab hea ülevaate ka, millises seisus on religioonialane haridus laiemalt Euroopas ja kitsamalt Eestis.

Misjonikeskuse töös on oluline koolitamine, kuulutamine ja läkitamine, selgitab juhtkirjas EELK Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru.

Pea liiva alla peitmine pole julgus, kinnitab EELK Usuteaduse Instituudi religioonisotsioloogia lektor dr Liina Kilemit ja rõhutab vajadust viia läbi üldrahvalikke küsitlusi, mis tooks esile ootused kiriku suhtes. 

Riigikogu valimiste eel pöördus Eesti Kirik nelja küsimusega Eesti erakondade poole. Muu hulgas uurides, millistes valdkondades nähakse võimalust teha koostööd Eestis tegutsevate kirikutega.

Mitte paanikat külvata, vaid suurendada valmisolekut – sellisest lähteülesandest juhinduti Järva praostkonna konverentsil, mille teemaks oli võimalike kriisidega hakkamasaamine. 

Küsimuse, kas kogudused ja vaimulikud on valmis erinevateks kriisideks, esitas siseministeeriumi esindaja Anes Kalle EELK vaimulikega kohtudes. Muu hulgas puudutas ta küsimust, kus on kogudustel koostöö võimalused omavalitsuse ja riigiga.

Avaldame peapiiskop Kuno Pajula (1924-2012) meenutused 1989. aastal toimunud Eesti Kirikute Nõukogu asutamisest. EELK nimel asutamisdokumendile alla kirjutanuna näeb ta Eesti kirikute panust Eesti taasiseseisuvmises.

Lehejutluse kirjutab Kuressaare koguduse õpetaja Anti Toplaan, kes kinnitab, et Jumal on kõige uuenemise allikas.

1