Luterliku Maailmaliidu Euroopa regioonide eel-assamblee sõnum pea-assambleele keskendub kiriku rollile rahu ja kliimaõigluse, vaimse tervise, võrdõiguslikkuse ja kiriku ning kogukonna koostöö saavutamisel.

Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves! Rm 12,12

Luterliku Maailmaliidu (LML) kolm Euroopa regiooni kohtusid 21.–24.03.2023 ühisel eel-assambleel Oxfordis. Sel moel oli võimalik ühise kogukonnana, esindades kõiki LML Euroopa liikmeskirikuid, valmistuda 13. LML assambleeks, mis toimub septembris Krakovis. Assamblee peateemaks on „Üks ihu, üks vaim, üks lootus“. Jagasime ühiselt oma rõõme ja muresid nii aruteludes kui palvetes, keskendudes kahe assamblee vahelisele ajale.

Me ootame, et Krakovis toimuvad arutelud keskenduksid lootusele tänases kannatavas maailmas. Me vajame lootust kinnitamaks, et Jumal on ustav ning viib lõpule selle, mida Ta on kord alustanud. Lootus on ühtaegu kingitus Pühalt Vaimult, aga ka ülesanne meile kõigile. Keset kliimakriisi, keskkonnaseisundi halvenemist, sõdu ja konflikte, pealesunnitud väljarännet, majanduslikku ebaõiglust, populismi, autoritaarsust ning kasvavat natsionalismi oleme me otsimas tõsiseltvõetavat ning maailma muutvat lootust. Me peame veel enam keskenduma küsimusele, mida tähendab kristlik jüngerlus sellises maailmas.

Sõda Ukraina vastu, põgenikekriis ning pidevad konfliktid on tõeliseks väljakutseks nii meie kirikutele kui kristlikule teoloogiale. Me jätkame õiglase rahu põhimõtte toetamist Ukrainas. Sõda on üles tõstatanud mitmeid eetilisi ja moraalseid küsimusi ning ühtlasi toonud päevavalgele ebaõigluse erinevate inimeste vahel. Kuidas me saame olla täna rahutegijad ning milline peaks olema meie teoloogiline vastus rahule ning enesekaitsele – need küsimused vajavad meie kohest tähelepanu. Meile on suureks lootuse märgiks see, et LML kirikud on olnud ühtsed ja koostöised abistades kriisis Ukrainat.

Me mõistame, et kahjustame jätkuvalt oma tegevusega ökosüsteeme ning oleme osalised kliimakriisi laienemises. See on patt Jumala Loodu vastu. Me teame, et me ei ole piisavalt panustanud keskkonna jätkusuutlikkuse ning liikide mitmekesisuse ja säilimise nimel. Pidevalt suureneb vahe nende vahel, kes keskkonda mürgitavad, ja nende vahel, kes kannatavad. Küsimuse keskmes on võimu ja elu säilitamise vahekord. Tarvis on muutust, sh meie endi elustiilis ning meie suhtumises ebavõrdsusse. Kliimaõiglus peab olema keskne teema kõigi meie tegevuste juures. Meil on vaja süveneda ökoteoloogiasse, kiirendada tegevusi, mis viiksid meid 2030. aastaks süsinikneutraalsuseni ning olla kliimapagulaste eestkõnelejad.

Covid19 pandeemia mõjutas meie kirikuid ning kogudusi mitmel tasandil. Meil kõigil tekkis vajadus kiiresti ümber õppida, kuidas olla kogudus kasutades moodsaid tehnikavahendeid. Pandeemia tagajärjel tuleb meil hinnata, kas kahjud on pöördumatud ning kus on need kohad, mille võtame kaasa edasiseks arenguks.

Kõikide kriiside tulemina on inimestel meie ümber raske leida elus mõtet ja tähendust ning nad otsivad kogukondi, kuhu nad võiksid kuuluda ning tunda ennast tõeliselt väärtuslikena. Vaimse tervise teemadel räägitakse ühiskonnas üha rohkem, kuid siiski on siin veel palju stigmatiseeritust ning üksi jäämist ning seetõttu ei julgeta oma muredest alati kõnelda. Ühise kogukonnana on meie kohustus arendada ka vaimse tervise teoloogilist vaatepunkti ning aidata kaasa vastastikkuse toetuse ja abi olemasolule kohaliku kogukonna tasandil.

Niisamuti on kõik nimetatud kriisid toonud esile vajaduse olla veelgi enam diakooniline kirik. Euroopa kirikutena oleme me arendanud ühiselt elamise kunsti (conviviality) teenides oma ligimesi ning elades tõeks oma kristlikku kutsumust.

Kuna Euroopa kirikute liikmete arv kahaneb, siis tuleb meil kõigil vaadata avaramalt ringi ning arutada, kuidas olla kirik tänases ühiskonnas – kuidas vastata inimeste usulistele ja hingelistele vajadustele. See tähendab ühtlasi ka vajadust olla kaasavam nii jumalateenistuslikus elus kui keeles, mida me kasutame, ning ühtlasi ka kohalolu sotsiaalmeedias. Oluliselt rohkem tuleks mõelda noorte ning ilmikute andide kasutamisele rõõmusõnumi kuulutamises, mis võimaldab meil kõnetada laiahaardelisemat kuulajaskonda.

Majanduskriis on haaranud ka kirikuid ning seetõttu tuleks üle vaadata ka LML prioriteedid ja roll, et tagada organisatsiooni jätkusuutlikkus. See ei puuduta üksnes finantsressursse. Me peame oluliseks pidevat vastastikust suhtlust erinevate liikmeskirikute vahel, et mõista üksteise seisukohti.

Üleilmselt oleme tunnistajateks asjaolule, et inimõigused ning sooline võrdõiguslikkus on kriiside tagajärjel teinud vähikäigu ning seda sageli just religiooniga õigustades. Pandeemia tõi kaasa soopõhise vägivalla leviku suurenemise. Kümme aastat tagasi koostas LML soolise õigluse poliitika dokumendi, mis on aidanud kaasa erisuste aktsepteerimise protsessis mõistmaks, et just erinevused on märgid Jumala heast loodust. Me võtame omaks ja tunnistame jätkuvat vajadust kõnelda meie kirikutes inimese seksuaalsusest ning veelgi enam elada tõeks soolise võrdõiguslikkuse printsiipi.

Me tahame olla enam kaasavad ning kättesaadavad kirikud. Selle saavutamiseks tuleb kriitiliselt hinnata oma tegevust nii minevikus kui olevikus ning avatult kõnelda probleemidest nagu rassism, erinevate osapoolte kõrvalejäetus ja vägivald. Kedagi ei tohiks diskrimineerida ühelgi põhjusel, eriti mitte rassi, soo või etnilise päritolu tõttu. Me peame tugevdama oma demokraatlikke struktuure kaasamaks ja võimestamaks naisi, noori ja ilmikliidreid ning soodustama generatsioonide vahelist koostööd.

Meie sügav tugi on ühises lootuses, me oleme ühendatud ühe ihuna Vaimus. Me hindame rikast erinevust oma osaduskonnas. Ühtsus ei tähenda ühetaolisust. Samal ajal tuleb pidevalt silmas pidada ka ühise osaduse praktilist teostust. Me peame jätkuvalt üksteist mõistvalt kuulama ning mitte andma alla, kui üles kerkivad ebamugavused ja eriarvamused. Me peame julgelt ning vastastikku austaval moel leidma viise, kuidas kõnelda keerulistel teemadel, mis võivad meie osadust lõhestada. Kui Kristus on meie keskmeks, siis me usume, et on võimalik ühtsus lepitatud mitmekesisuses.

Oxfordis 21.-24.03. toimunud LML eel-assamblee sõnumi tõlkisid eesti keelde Triin Käpp, Igor Ahmedov ja Eva Mõtte.

Loe lisa:

Ülevaade Luterliku Maailmaliidu kodulehel