Pühapäeva palvesõna

*Õpetaja Mikk Leedjärv (Foto: Toomas Nigola)*

Nelipüha. Päevateema on Püha Vaimu väljavalamine. Palvesõna ütleb Viimsi koguduse õpetaja, Tallinna abipraost Mikk Leedjärv.

“Kui te armastate mind, siis pidage mu käske! Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees. Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde. Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama. Sel päeval te tunnete ära, et mina olen oma Isas ja teie minus ja mina teis. Kellel on minu käsud ja kes neid peab, see ongi see, kes armastab mind. Aga kes armastab mind, seda armastab mu Isa, ja mina armastan teda ning näitan talle ennast.
(Jh 14:15–21)
Enamik kirikuaastas tähistatavaid pühasid on väga otseselt seotud Jeesuse elu erinevate sündmustega. Nelipüha on selles osas kõikidest pühadest erinev, sest nelipüha sündmustes ei ole Jeesus Jumala Pojana tegev. Tegutsejaks on hoopiski Püha Vaim. Samas just see tänaseks antud kirjakoht Johannese evangeeliumist avab meile ka Jeesuse ja nelipüha sündmuste seoste tagamaid. Ja mitte ainult. See suunab meidki vaatama kaugemale, sest kannab endas Jeesuse antud tõotust Püha Vaimu tulemise kohta siis, kui Jeesus ise juba taevasse on läinud.

Seades seda kõike ajateljele, tahaks me kangesti inimestena öelda, et kõik see on ju minevik. Kuid mõeldes sellele, et Jumala mõtlemine on ajatu ja ei ole seotud meie joonistatavate telgedega, siis küllap on ka Püha Vaimu tulemisega nõnda, et iga inimese jaoks saabub Jumala armastuse Vaim tema ellu just siis, kui kõige õigem ja hädavajalikum on. Sest vägagi sageli just hädades suudab inimene piisavalt madalale kummarduda ja nõnda piisavalt alandlikuks saada, et Jumala Vaim meisse tulla saab. Ja armastamine vajab alandlikku meelt.

Jeesus tõotab igale inimesele, kellel on julgust alanduda ja kellel on julgust temasse uskuda, et tema ülestõusnud Issanda ja Lunastajana on leitav ja nähtav, ja äratuntav. Leidmise, nägemise ja äratundmise eelduseks on aga inimesepoolne otsus võtta vastu Jumala armastuse Vaim enesesse, et kõiksuse Looja ise saaks meid puhastada patust ja vormida jumalanäoliseks inimeseks taas. Inimese jaoks algab kõik ristimisest, uuestisünni pesemisest Pühas Vaimus, kuid jätkub järjepideva Jeesuse tundma ja nägema õppimisega, mis kestab kogu meie maise elu.

Igavikku silmas pidades on ülimalt oluline, et iga inimene võiks maise elu vältel sellele äratundmisele jõuda, sest vastasel juhul on võimatu saada osa pääsemisest, mida Jeesus on tõotanud neile, kes on ristitud ja usuvad. Uskuda ja usus kasvada aga aitab inimest Jumal ise selle sama Tõe Vaimu läbi, kelle asetab inimesse elama siis, kui inimene saab sündima uuele elule osaduses Jumalaga.

Jeesuse jüngrite ja päris suure rahvahulga jaoks toimus see uueks sündimine just siis, kui nelipüha päeval Jumal avas taeva ning lasigi Pühal Vaimul tulekeeltena nende peale langeda. Meie jaoks saab see aga toimuma ajahetkes, kui Jumala sõna südant nõnda puudutab, et langetamegi otsuse käia Jeesuse juhatusel oma päevateid, et õppida päriselt tundma ja armastama Jumalat. Siis algab meie jaoks tõeline kasvamise ja uuenemise tee, sest sõltumata sellest, kui head inimesed me oleme, Jumala armastuse valguses näeme, kui poolikud ja mannetud me tegelikult ilma Jumala armastuse ja osaduseta oleme.

Jeesus ütlebki seepärast, et maailm ei saa Tõe Vaimu vastu võtta, sest võimalus pattulangemise patust puhtaks saada on avatud vaid neile, kes lubavad Jumala sõnal enda südant puudutada ja uueks luua. Veeuputuse aegu, kui Jumal Noa ja tema pere päästis, tõotas ta ju, et ei hävita elu enam kunagi selleks, et maailma patust puhastada. Nii ei ole uueks loomine pärast nelipüha sündmusi enam kunagi massidele suunatud, vaid ongi iga usku leidva südame jaoks väga isiklik puudutus ja muutus. Need, kes seda kogevad, tunnevad ära Tõe Vaimu.

Kui me elame armastades Jeesust, siis me täidame selles kõik käsud, esmalt muidugi Jeesuse antud armastuse käsu, kuid siis ei ole meie jaoks võimatu täita ühtki juhatust, mille Jeesus meile annab. Sest siis me päriselt saame aru, et parim, mis meile sündida saab, on justnimelt see tõde, mida Jumal meile sündida laseb.

Jumala Tõe Vaim on meie keskel alati. Tõe temas tunnevad ära aga vaid need, kes usus avavad end Jumala sõnale ja kes soovivad kasvada armastuses ja Jumala tundmises. See on usu müsteerium, sest selles kõiges on jätkuvalt nõnda palju seda, mis jääb maailmale varjatuks, kuid mis aitab, toetab ja julgustab neid, kes usus on leidnud osaduse kõiksuse Looja enesega. Nii võtabki kõik kõige olulisema kokku Jeesus sõnadega: Aga kes armastab mind, seda armastab mu Isa, ja mina armastan teda ning näitan talle ennast.

Aamen.”

Palve: Kõigeväeline Jumal, maailmas on palju keeli, kuid evangeelium annab Sinu armastuse rahvastele ühes taevases keeles. Tee meid hea sõnumi kandjateks, et meist igaüks võiks ühineda Püha Vaimu läbi Sind kiitma. Sinule olgu ülistus ja au nüüd ja igavesti.