Peapiiskop Urmas Viilma mõtiskles oma advendikõnes rahust ning teatas petitsiooni algatamisest usundiõpetuse kohustuslikuks õppeaineks muutmise nimel

Peapiiskop Urmas Viilma mõtiskles oma advendikõnes rahust ning teatas petitsiooni algatamisest usundiõpetuse kohustuslikuks õppeaineks muutmise nimel

Peapiiskop Urmas Viilma kõnelemas advendivastuvõtul Tallinna Toomkirikus 07.12.2023 (foto: Toomas Nigola)

Täna Tallinna Toomkirikus riigi- ja ühiskonnategelastele peetud traditsioonilises advendikõnes tõi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma esile jõuluootuse sügavama tähenduse, rõhutades, et rahu ja rõõmu saavad üksnes siis, kui kõik inimesed on valmis tegutsema lepituse ja rahu nimel. Viilma kõneles ka maailmas toimuvast, viidates Ukraina ja Püha maa konfliktidele ning rõhutas sõdade laastavat mõju loodusele ja inimhingedele. 

Kutsudes üles ligimese aitamisele nii rahus kui rahutuses, andis peapiiskop ülevaate EELK tegevusest ja statistikast. Aastas osaleb EELK-s toimuvatel erinevatel sündmustel keskmiselt 685 000 – 700 000 inimest.  Igapäevaselt nii töösuhte kui vabatahtliku tööga Eesti luteri kirikuga seotud kokku 5 300 inimest. “See näitaja on võrreldav ametlikult Eesti suurimaks tööandjaks peetud Tartu Ülikooliga, kus töötas eelmisel aastal 5 154 inimest,” tõdes peapiiskop. Kui lähtuda Statistikaameti andmetest, siis Eestis 2022. aastal toimunud 3 288 kontserdist ligi pooled pidid toimuma luteri kirikutes. “Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja Eesti Kontsert on kontserdiagentuuridena võrreldava suuruse ja tegevusulatusega üksused,” märkis Viilma.

Toompraost Arho Tuhkru süütamas advendiküünalt Tallinna toomkirikus toimunud advendivastuvõtul 07.12.2023 (foto: Toomas Nigola)

Lisaks rõhutas peapiiskop Eesti kristliku hariduse olulisust ning teatas petitsiooni algatamisest mittekonfessionaalse usundiõpetuse lülitamiseks koolide kohustuslike ainevalikute hulka. Sajandi eest, 1923. aastal, toimunud rahvahääletus tõi mõni aasta varem kooliprogrammist välja heidetud usuõpetuse kohustusliku ainena Eesti koolidesse tagasi. Tänagi on peapiiskopi olukorras, kus inimeste loomupärane religioossus ei ole kuhugi kadunud, vastutustundetu jätta iga uus põlvkond riikliku hariduspoliitika tulemusena teadlikult ilma usualastest teadmistest ja vastavast haridusest.

Eesti poliitikas toimuva üle mõtiskledes väljendas peapiiskop muret selle üle, et rahva juhtideks valitud käituvad oma ametis puhuti masinlikult, mille tehisliku viisakuse ja algoritmide varjust ei ole võimalik tunda inimlikku soojust, siirust ega mõistmist. “See, et Peltsebuliga ei saa Peltsebuli välja ajada, seisab kirjas juba Piiblis. Obstruktsiooniga ei ole obstruktsiooni võimalik võita. Vastastikune obstruktsioon demokraatia esiteostajate poolt tähendab lõpuks demokraatia suitsiidi,” mõtiskles peapiiskop.

Iga-aastane advendimõtisklus koos peapiiskopi sõnumiga laiemale avalikkusele on traditsioon, mida alustas eelmine peapiiskop Andres Põder.


Vaata ka:

Meeldib 2

Lisa kommentaar