Peapiiskopi karjasekiri usupuhastuspühaks ehk reformatsiooni aastapäevaks 31. oktoobril 2023

Peapiiskopi karjasekiri usupuhastuspühaks ehk reformatsiooni aastapäevaks 31. oktoobril 2023

Viimasel ajal on õigustatult palju tähelepanu pälvimas inimeste, eriti pealesirguva põlvkonna vaimne tervis. Usupuhastuspühal, mida oikumeeniliselt tuntakse reformatsiooni aastapäevana, sobib küsida oma usu tervise kohta. Kui terve on meie isiklik usk? Kuidas tunneb ennast usuliselt meie ühiskond ja Eesti rahvas, kelle hulka me kristlaste ja luterlastena kuulume ning keda Jeesuse järgijatena teenime ja armastame?

Euroopas, ka Põhja-Ameerikas, on sekulariseerumine ja inimeste kirikust eemaldumine muutumas üha igapäevasemaks. Eestis on usklikud inimesed vähemusgrupp. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel peab ennast usklikuks 28,7% Eesti elanikkonnast. See on vähem kui kolmandik. Kristlasi on rahvaloenduse kohaselt 26,5%. Koguni 71,3% Eestimaa elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku (58,4%) või ei soovinud nad vastata rahvaloenduse ajal usku puudutavale küsimusele (12,9%). 

Mida kõnelevad need numbrid meie rahva usulisest tervisest? Kas meie usk vajab kinnitamist, kuulutamist või puhastamist? Selle statistika valguses kõlavad eriti mõtlemapanevalt Jeesuse järgmised sõnad oma jüngritele: „Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on taevas. Aga igaühe, kes iganes minu ära salgab inimeste ees, tema salgan ära ka mina oma Isa ees, kes on taevas.“ (Mt 10:32–33)

Kui küsime, mis usku valdavalt on poolakad, saame vastuseks: katoliiklased. Kui küsime, mis usku on valdavalt inglased, saame vastuseks: anglikaanid. Kui küsime, mis usku on kreeklased või venelased, saame öelda: ortodoksid. Kui küsime, mis usku on valdavalt soomlased, saame öelda, et luterlased. Kui küsida, mis usku on eestlased, mida oskame vastata? Millise usuga eestlane ennast identifitseerib?

31. oktoobril 1517. aastal tutvustas Martin Luther Wittenbergis oma peagi kuulsaks muutunud ja kogu kristliku kiriku edasist arengut mõjutanud üheksakümmet viit teesi. Kõige esimene neist teesidest sobib tänasesse hetke: „Kui meie Issand ja õpetaja Jeesus Kristus ütles „Parandage meelt“ jne, siis tahtis ta, et kogu usklike elu oleks meeleparandus.“

Armsad õed ja vennad! Et puhastada oma usku ja parandada oma usu tervist, tuleb meil alustada meele parandamisest! Siis võime olla kindlad, et meie Issand Jeesus annab head tunnistust meie kohta Isa ees, kes on taevas (Mt 10:33).

Soovin kõigile õnnistatud usupuhastuspüha!

Urmas Viilma
Peapiiskop

27. oktoobril 2023


Vaata ka:

Meeldib 2

Lisa kommentaar