Apostel Jaakobus Vanema päev ehk jaagupipäev

Teie, kes armastate Issandat, vihake kurja! Tema hoiab oma vagade hingi, Ta kisub nad ära õelate käest. Valgus koidab õigele ja rõõm neile, kes õiglased südamelt. Ps 97:10-11

Jaakobus, Sebedeuse poeg ja Johannese vend, oli kalur Geneetsareti järve ääres. Jeesuse kutse peale jättis ta võrgud ning sai üheks neist jüngritest, kes olid Issandale eriti lähedal: ta nägi Kristuse kirgastamist mäel ja oli tunnistajaks Tema ahastusele Ketsemanis.

Päeva evangeeliumis küsivad Sebedeuse pojad aulisi ametikohti, kuid Jeesus vastab karika, kannatuse ja teenimise kõnega. Just see pinge teeb Jaakobuse päeva kõnekaks: apostel, kes võis kord mõelda aujärjest, sai lõpuks esimeseks apostliks, kelle märtrisurma Apostlite tegude raamat nimetab.

Psalm ülistab Jumala ustavust, prohveti ja apostlite lugemised meenutavad tunnistuse hinda ning evangeelium seab aujärjeigatsuse kõrvale teenimise karika. Kristuse järgimises ei ole suurim see, kes on nähtavalt eespool, vaid see, kes jääb ustavaks ka siis, kui tee viib kannatusse.

Piiskop Johannes Kuldsuu jutlusest Matteuse evangeeliumi kohta

Sebedeuse pojad käivad Kristusele peale: Luba, et üks meist võiks istuda sinu paremal ja teine vasakul käel. Mida teeb tema? Ta tahab neile näidata, et see, mida nad paluvad, ei ole vaimulik and, ja et kui nad teaksid, mida nende palve tegelikult endas kätkeb, ei julgeks nad seda iialgi esitada. Seepärast ütleb ta: Te ei tea, mida te palute — see tähendab: kui suur ja hiilgav asi see on ning kui kaugel on see isegi taevaste vägede haardeulatusest. Seejärel jätkab ta: Kas te suudate juua karikat, mida mina pean jooma, ja saada ristitud ristimisega, millega mind ristitakse? Ta ütleb otsekui: „Teie räägite au ja tasu jagamisest minuga, mina aga pean rääkima võitlusest ja vaevast. Praegu ei ole veel tasu aeg ega minu kirkuse ilmisiks saamise aeg. Maine elu on verevalamise, sõja ja ohtude aeg.”

Vaata, kuidas ta oma küsimisviisiga neid julgustab ja enda poole tõmbab. Ta ei ütle: „Kas te suudate lasta end tappa? Kas te suudate oma verd valada?” Kuidas ta oma küsimuse esitab? Kas te suudate juua karikast? Seejärel teeb ta selle ihaldusväärseks, lisades: mida mina pean jooma — et väljavaade seda koos temaga jagada muudaks nad veelgi innukamaks. Ta nimetab oma kannatust ka ristimiseks, näidates sellega, et see toob kaasa kogu maailma suure puhastuse. Jüngrid vastavad talle: Me suudame! Tulisus paneb nad kohe vastama, ehkki nad tegelikult ei tea, mida nad ütlevad, vaid arvavad ikka veel, et nad saavad selle, mida paluvad.

Kuidas vastab Kristus? Küll te joote minu karikast ja teid ristitakse minu ristimisega. Tegelikult kuulutab ta neile ette suurt õnnistust, sest ta ütleb neile: „Teid arvatakse märtrisurma väärilisteks; te kannatate sedasama, mida minagi kannatan, ja te lõpetate oma elu vägivaldse surmaga, jagades nõnda minuga kõike. Kuid istekohad minu paremal ja vasakul käel ei ole minu anda; need kuuluvad neile, kellele Isa on need valmistanud.” Nõnda, olles tõstnud nende mõtted kõrgemate eesmärkide poole ja valmistanud neid ette kohtama ja võitma kõike, mis neid masendab, seab ta nende sihid õieti paika.

Siis said ülejäänud kümme kahe venna peale pahaseks. Vaata, kui ebatäiuslikud on nad kõik ühtviisi: nii need kaks, kes püüdsid ülejäänud kümnest ette jõuda, kui ka need kümme, kes olid kahe peale kadedad! Kuid nagu ma varem ütlesin: näita mulle neid nende elu hilisemal ajal, ja sa näed, et kõik need tungid ja tunded on kadunud. Loe, kuidas Johannes, seesama mees, kes siin palub esimest kohta, annab Apostlite tegude raamatus jutlustamises ja imetegude tegemises alati Peetrusele eesõiguse. Jaakobusel omakorda ei olnud enam kaua elada, sest algusest peale innustas teda suur tulisus, ja jättes kõrvale kõik puhtinimlikud eesmärgid, tõusis ta nii hiilgavatesse kõrgustesse, et suri peagi märtrisurma.

Me palvetame: Armuline Jumal, me meenutame täna Sinu ees Sinu sulast ja apostlit Jaakobust, esimest jüngrite seas, kes suri märtrina Jeesuse nime pärast. Vala oma Kiriku juhtide peale ennastsalgava teenimise vaimu, mis Sinu väge ja au tunnistab. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi. Aamen.