Kristuse kirgastamispühal, 19. juulil, oli jumalateenistus Narva-Jõesuu kirikus tavapärasest pidulikum ja rahvarohkem, sest sisse pühitseti koguduseliikmete annetuste toel soetatud uus armulauariistade komplekt. Missal teenisid piiskop Ove Sander ja koguduse õpetaja Merike Kütt.

Lisaks kohaliku organisti musitseerimisele kõlas orelil ka meditatiivne muusika, mida esitas Kadrina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson.

Sisering saab näha kirkust

Piiskop käsitles oma jutluses Kristuse kirgastamispühapäeva teksti Markuse evangeeliumist (Mk 9:2–8). Ta nimetas kohaletulnud koguduseliikmeid „Jeesuse siseringiks, keda Tema võtab kaasa ja näitab neile imelisi asju“. „See kirkus, mida Issand meile oma suurest armust näitab, võib olla ka füüsiliselt kogetav – õigeusukirikus nimetatakse seda mitteloodud valguseks –, aga sama hästi selge äratundmine, et Issand on meiega, sest oleme kogenud Tema armu ja lähedust,“ lisas piiskop.

Piiskop kõneles ka elu võidust surma üle. „Kui Mooses ja Eelija oleksid surnud, ei oleks nad saanud Jeesusega kõnelda – nõnda on see Issanda armust ka meiega: kuigi me sureme ja meie maine ihu saab mullaks, läheme Issanda juurde ja elame Temas,“ ütles ta. „On täiesti ja eksimatult äratuntav, kui meil on olnud armu osa saada Issanda kirkusest, sest ka selle elu raskuste ja viletsuste keskel on meiega kaasas kirkusemäe ehk Issanda ligiolu kogemus – just see aitab meil käia edasi igavese elu teed. Andku aga Issand meile alati kindlat usku, et just Tema on See, ja et me kuuleksime Tema Sõna,“ lõpetas piiskop.

Kirikupalvele järgnes pühitsustalitus. Lisaks pateenile ja karikale palus piiskop Issanda õnnistust kogu armulauariistade komplektile tervikuna, kuhu kuuluvad krutsifiks ning mitmesugused vahendid hingehoiutöö läbiviimiseks.

Kauni jumalateenistuse järel koguneti ühisele ja piiskop Ove meenutuste kohaselt ka harukordselt maitsvale lõunasöögile kirikuhoone pastoraadiosas.

Kuurordikoguduse pikk lugu

Narva-Jõesuu kogudus sai alguse kuurordilinna hoogsal kasvuajal: pärast seda, kui palvemajas oli jumalateenistusi peetud alates 1888. aastast, valmis 1900. aastal Püha Nikolai kirik ning 1903. aastal moodustati iseseisev kogudus. Teise maailmasõja käigus sai kirik kannatada ning 1954. aastal lammutati see täielikult. Uue ärkamisajaga taastati kogudus 1993. aastal ning tänaseni on koguduse koduks Koidu tänava palvemaja.

Vaata ka:

• Kristjan Luhamets, Koguduse lugu: Narva-Jõesuu