EELK XXXI Kirikukogu tänavuaastane kevadistungjärk toimub teisipäeval, 30. aprillil 2024 Jõgeva uues kirikus.

Istungjärgu päevakorras on esmalt tavapärased punktid nagu peapiiskopi ettekanne “Olukorrast kirikus”, EELK 2023. aasta eelarve täitmise aruande kinnitamine ning EELK 2023. aasta majandusaasta aruande kinnitamine. Ajaloolise kaaluga on aga kolm järgnevat päevakorrapunkti. 

Piiskopkondade moodustamine

Harukordsena on seekord Kirikukogu ees küsimus sellest, kas moodustada EELK kirikuseadustikus võimalusena ette nähtud piiskopkonnad. Kirikuvalitsus ehk konsistoorium on teinud ettepaneku moodustada neli piiskopkonda: Tallinna peapiiskopkond, Põhja-Eesti piiskopkond, Lõuna-Eesti piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Nii jagataks EELK piiskoplik teenimine ära peapiiskopi ning eelmisel nädalal pühitsetud piiskoppide vahel.

Urmas Viilma hooldada jäävasse Tallinna peapiiskopkonda kuulub eelnõu kohaselt Tallinna praostkond ning peapiiskopi katedraalkirik on Tallinna Piiskoplik Toomkirik. Põhja-Eesti piiskopkonda kuuluvad Lääne-Harju praostkond, Ida-Harju praostkond, Järva praostkond ja Viru praostkond. Põhja-Eesti piiskopi katedraalkirik on Tallinna Piiskoplik Toomkirik ja selle piiskopiks saab Ove Sander. Lõuna-Eesti piiskopkonda kuuluvad eelnõu järgi Tartu praostkond, Viljandi praostkond, Võru praostkond ja Valga praostkond ning piiskopi katedraalkirik on Viljandi Jaani kirik. Lõuna-Eesti piiskopiks saab Marko Tiitus. Saare-Lääne piiskopkonda kuuluvad Saarte praostkond, Lääne praostkond ja Pärnu praostkond, piiskopi katedraalkirik on Kuressaare Laurentiuse kirik ning piiskopiks Anti Toplaan.

Piiskopkondi pole Eesti luterlikus kirikus olnud Rootsi ajast alates. Kui kirikukogu piiskopkondade moodustamise ettepaneku heaks kiidab jõustub see kohe järgmisest päevast 1. mail 2024.

EELK Konsistooriumi assessorite valimine

EELK XXXI Kirikukogu 5. istungjärgul 28. novembril 2023 Tallinnas valiti neljast konsistooriumi assessorist kolm piiskoppideks ning pühitseti nädal tagasi, 23. aprillil ka ametisse. EELK põhikirja § 31 kohaselt on ametisolev piiskop konsistooriumi liige ameti poolest. Sellest lähtuvalt jäi kolm senist assessori ametikohta täitmata.

Peapiiskop Urmas Viilma on otsustanud teha kirikukogule ettepaneku assessorite valimiseks. Tema hinnangul uute piiskoppide valimisega astutud samm kirikuvalitsuse koosseisu moodustamisel võimaluse kaasata kiriku juhtimisse uusi inimesi, uut kogemust ja pädevust, värskeid mõtteid ja erinevat vaatenurka.

Lisaks on tekkinud võimalus kirikuvalitsuse koosseisu noorendada. Senises kirikuvalitsuse koosseisus on kõige noorem konsistooriumi liige seni olnud Urmas Viilma ise. Peapiiskopi arvates on oluline kaasata kiriku juhtimisse kogudustes noort või senisest nooremat põlvkonda ka kirikuvalitsuses. Seepärast on ta esitanud uute assessorite kandidaatideks Viljandi praostkonna kirikukogu ilmiksaadiku Mattias Haameri (26), kelle vastutusvaldkonnaks saab konsistooriumi liikmena laste- ja noorsootöö, ning Võru praostkonna kirikukogu saadiku Põlva koguduse õpetaja Toomas Nigola (43), kelle vastutada jäävad eelnõu kohaselt valdkondlikult kiriku meediatöö ja avalike suhete strateegiline koordineerimine. Lisaks saab Toomas Nigolast kirikuvalitsuse liige, kelle valdkonda mahub ka kriisideks valmistumine ja kaplanaadid.

EELK Lasnamäe Püha Markuse koguduse asutamine ja EELK-sse vastuvõtmine

Ettevalmistused EELK Tallinna Lasnamäe Püha Markuse kogudus loomiseks ulatuvad aastasse 2014. Kuna Lasnamäe linnaosas ei tegutsenud ühtegi luterlikku kogudust, oli sellise initsiatiivi tekkimine igati loomulik. Seda toetasid ka misjonärid Soomest.

30. jaanuaril 2024 esitas Tallinna praostkonna praost Jaak Aus konsistooriumile taotluse EELK Lasnamäe Markuse koguduse asutamiseks. Konsistoorium andis 6. veebruaril 2024 nõusoleku Lasnamäe koguduse asutamiseks ja juhise viia koguduse juhtorganite valimised läbi hiljemalt 1. aprilliks 2024.

Kui Kirikukogu Lasnamäe Püha Markuse koguduse asutamise ja EELK-sse vastuvõtmise heaks kiidab, on tegemist EELK 170. kogudusega, mis taastab kiriku sõjaeelse suuruse.

Valimiste aja kindlaks määramine

EELK kui episkopaal-sinodaalse korraldusega organisatsiooni ellu kuuluvad regulaarselt toimuvad juhtorganite valimised sarnaselt sellega, kuidas toimib demokraatia ka riigis üldiselt. Et eelmistest valimistest on juba piisav aeg möödunud, kuulutab Kirikukogu kava kohaselt välja ka uue valimiste perioodi EELK-s. See algab koguduste nõukogude, juhatuste jt juhtorganite valimisega käesoleva aasta novembrist järgmise aasta märtsini ning tipneb Kirikukogu komisjonide, konsistooriumi valitavate assessorite ja kantsleri valimistega juba uue Kirikukogu korralisel sügisistungjärgul 2025. aasta novembris.

3