28. novembril 2023 valis EELK Kirikukogu XXXI koosseis oma 5. istungjärgul Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) järgmised kolm piiskoppi, kes oma emerituuri siirdunud eelkäijate piiskop Einar Soone, piiskop Tiit Salumäe ja piiskop Joel Luhametsa ametipidamist jätkavad.

Jüripäeval, 23. aprillil 2024 pühitseti Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus toimunud pidulikul jumalateenistusel piiskoppideks õpetaja Ove Sander, õpetaja Anti Toplaan ja õpetaja Marko Tiitus.

Kõigil kolmel on peapiiskop Urmas Viilma palunud asuda teenima territoriaalsete piiskoppidena, kellel on kirikuvalitsuse liikmetena ka vastutus konkreetsete töövaldkondade eest meie kirikus. Piiskop Ove Sanderi vastutada jääb peapiiskopi soovil piiskopina teenimine Põhja-Eestis. Piiskop Marko Tiituse piiskoplik territoorium hõlmab meie kiriku Lõuna-Eesti praostkondi. Piiskop Anti Toplaan asub teenima ajaloolise Saare-Lääne piiskopi aladel, mis hõlmab meie kiriku Lääne-Eesti praostkondi. Peapiiskop ise soovib keskenduda piiskopi ülesannetes Tallinnale ning vastutab peapiiskopina endiselt kogu kiriku juhtimise eest Eestis ja diasporaas.

“Kuidas nimetada kõiki meie praostkondi hõlmavaid piirkondi, kus uued piiskopid teenima asuvad? Kas on tegemist territooriumi, (maa)ala, piirkonna või piiskopkonnaga?” küsis peapiiskop Urmas Viilma oma ettekandes. EELK põhikiri ja kirikuseadustik näevad konkreetset piirkonda teeniva piiskopi territooriumi nimetusena ette ainult ühe variandi – piiskopkond. “Seni, kuni kirikukogu piiskopkondi pole moodustatud saab piiskoppide teenimispiirkonna määrata peapiiskopi ettepanekul kindlaks konsistoorium. Kui konsistoorium seda ei tee, teenivad piiskopid peapiiskopi abilistena tema igakordsete otsuste ja omavaheliste kokkulepete alusel. Nii oli korraldatud piiskoplik vastutuse ja töö jagamine peapiiskopi ja kahe piiskopi Tiit Salumäe ja Joel Luhametsa vahel kolmel viimasel aastal. Üksikkokkulepete ja käskotsuste alusel tööd ja kiriku juhtimist korraldada on olnud kõigile üsna kurnav ja kohati segadust tekitav, rääkimata vastutuse hajumisest, mis sellega kaasneb. Kui juba mõne nädala pärast asuvad ametisse uued piiskopid tuleb nende teenimispiirkonnad ja teenimisülesanded kindlaks määrata püsivamalt kui seni,” tõdes peapiiskop.

Sestap oli kirikuvalitsus ehk konsistoorium esitanud Kirikukogule eelnõu moodustada kirikliku juhtimistasandina neli piiskopkonda. Kirikukogu otsustas ettepanekut toetada ning moodustas piiskopkonnad järgnevalt: 

1. Tallinna peapiiskopkond, mida hakkab juhtima peapiiskop ise. Tema katedraalkirikuks jääb Tallinna Piiskoplik Toomkirik.

2. Põhja-Eesti piiskopkond, kuhu kuuluvad Lääne-Harju praostkond, Ida-Harju praostkond, Järva praostkond ja Viru praostkond. Ka Põhja-Eesti piiskopi katedraalkirik on Tallinna Piiskoplik Toomkirik. 

3. Lõuna-Eesti piiskopkond, mille moodustavad Tartu praostkond, Viljandi praostkond, Võru praostkond ja Valga praostkond. Lõuna-Eesti piiskopkonna piiskopi katedraalkirik on Viljandi Jaani kirik. 

4. Saare-Lääne piiskopkond, kuhu kuuluvad Saarte praostkond, Lääne praostkond ja Pärnu praostkond ning piiskopi katedraalkirik on Kuressaare Laurentiuse kirik.

Otsus jõustub 1. mail 2024. Jüripäeval ametisse pühitsetud (ordineeritud) piiskopid seatakse oma katedraalides konkreetsete piiskopkondade piiskoppidena ametisse järgnevalt: 

1. piiskop Ove Sanderi ametisse seadmine leiab aset apostlite Filippuse ja Jaakobus noorema päeval 1. mail Tallinna toomkirikus,

2. piiskop Anti Toplaane ametisse seadmine Kristuse taevaminemispühal, 9. mail Kuressaare Laurentiuse kirikus ja 

3. piiskop Marko Tiituse ametisse seadmine teisel nelipühal, 20. mail Viljandi Jaani kirikus.

1