Peapiiskop Urmas Viilma kirjutab oma täna ERRi uudisteportaalis ilmunud artiklis, et noppis arvamusfestivali viimasest, 15. augustil toimunud arutelust üles õiguskantsler Ülle Madise mõtte, et mehe ja naise vahel sõlmitava abielu kindlustamine on võimalik läbi viia riigielu küsimusena rahvahääletuse vormis, ilma et selleks oleks vaja muuta põhiseadust. Peapiiskop leiab, et kui õiguskantsleri poolt pakutud tee on tõepoolest piisav ja ühtlasi kindlaim viis eesmärgi saavutamiseks ehk abielu mõiste kindlustamiseks, siis pooldab ka tema seda lahendust.

Peapiiskop Urmas Viilma meenutab, et oli 2017. aastal peetud advendikõnes teinud ettepaneku kaaluda põhiseaduse täiendamist sättega, mis sõnastab selgelt abielu ainult ühe mehe ja ühe naise vahel sõlmitud liiduna. Seda tegi ta veendumuses, muul viisil ei ole võimalik abielu mõiste püsimist praegu kehtivas perekonnaseaduses sõnastatud tähenduses kindlustada. Arvamusfestivali mõttevahetusel näitas aga Ülle Madise alternatiivset teed sama eesmärgi saavutamiseks.

Septembri alguses palus peapiiskop õiguskantslerile saadetud kirjas nõu, kuidas on võimalik rahvahääletusega kindlustada abielu mehe ja naise vahel sõlmitud liiduna, nagu see on sõnastatud perekonnaseaduses, ilma selleks põhiseadust muutmata. Samuti küsis ta, millisel määral on rahvahääletuse tulemus siduv, kui toetust leiab praegu kehtiv abielu mõiste.

Õiguskantsler Ülle Madise vastusest selgus, et rahvahääletusel toetuse saanud seisukoht on siduv. See tähendab, kui rahvahääletusel osalenute enamus vastab „jah“, ei ole uue rahvahääletuseta lubatud muuta perekonnaseaduses sisalduvat abielu mõistet, sest seesugune seadusemuudatus oleks põhiseaduse vastane ja kui „ei“, siis võib Riigikogu perekonnaseaduses sisalduvat abielu definitsiooni soovi korral muuta. Õiguskantsler lisas oma vastuskirjas, et koalitsioonileppes välja pakutud sõnastuse puhul rahva otsuse siduv ei ole.

Peapiiskop Viilma leiab, et kuna eesmärk on kindlustada abielu mõiste, siis pooldab ta paremat ja lihtsaimat viisi selle saavutamiseks. Seejuures ei oleks põhiseadust vaja muuta.

Kirikujuhi soov on parema üksteisemõistmise nimel kohtuda kõigi koalitsiooni- ja opositsioonierakondade juhtidega ja arutada mitmete kristlaste ja kiriku jaoks oluliste küsimuste üle ning kuulata ka erakonnajuhtide seisukohti. Kiriku huvi on kõigiga mõtteid vahetada ja ühiselt huvipakkuvaid küsimusi arutada, sest rahvas, keda ühiselt teenitakse, on ju sama.