2. pühapäev pärast nelipüha

Jeesus ütleb: „Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest, sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on!“ (Lk 12:15)

Teine pühapäev pärast nelipüha kutsub meid vahet tegema peamise ja kõrvalise, kaduvate ja kadumatute väärtuste vahel.

Jeesuse tähendamissõna rikkast põllumehest ei mõista hukka vara ega töökust. Jumal ise annab inimesele võime maad harida, ehitada, koguda ja oma pere eest hoolitseda. Küsimus on hoopis selles, kuhu inimene asetab oma südame. Kui varandusest saab meie kindlus, identiteet ja lootus, siis muutub õnnistus salakavalalt ebajumalaks. Seepärast hoiatab Issand: „Vaadake ette ja hoiduge igasuguse ahnuse eest!“ Sest inimese elu ei rajane sellel, mida ta omab, vaid sellest, kellele ta kuulub.

Prohvet Aamos manitseb neid, kes rikastuvad vaeste arvelt, ning apostel Paulus kiidab Makedoonia kogudusi, kes oma nappusestki heldelt jagasid. Nii avanevad meie ees kaks teed: koguda üksnes endale või saada Jumala armu tööriistaks. Kaduvad aarded võivad teenida kadumatut eesmärki siis, kui neist saavad ligimese teenimise, halastuse ja armastuse vahendid.

Taevariigi mõõdupuu ei ole see, kui palju me kogusime, vaid kui palju me armastame.

Me palvetame: Kõigeväeline Jumal, nende tugevus, kes Sinu peale loodavad. Sa oled meil lubanud soetada endale omandit ja koguda vara. Kingi oma Vaimu läbi tarkust, et see vara ei saaks meile nuhtluseks, vaid õnnistuse vahendiks. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

(Video: õp Enn Auksmanni mõtisklus)