EELK kirikuvalitsus otsustas jaanuaris algatada 2025. aastal üldkiriklikud teoloogilised arutelud teemadel „Piibli autoriteet ja tõlgendamine“ ning „Luterlik identiteet ja õigeksmõistuõpetus“. Nüüdseks on neil teemadel kõneldud nii vaimulike konverentsil kui ka piiskopkondade sinoditel.
5. novembril 2025 esitleti Roomas koostöös Euroopa Kirikute Konverentsi ja Euroopa Piiskoppide Konverentside Nõukogu täiustatud Charta Œcumenica dokumenti.
2025. aasta 1. septembrist kuni 4. oktoobrini tähistati Eesti kirikutes taas looduhoiukuud. Eesti Kirikute Nõukogu ja MTÜ Kristlaste Looduhoiu Võrgustiku koostööna ette valmistatud mitmekülgne programm hõlmas loodusmatku, oikumeenilist jumalateenistust, paneeldiskussioone, talguid ja filmiõhtut.
Teadused annavad meile ühemõttelise sõnumi: inimesed on osa loodusest, nendest protsessidest, mis meile eelnesid ja me kanname nende protsesside märke. Selle üle pole mõtet praegusel ajal isegi vaielda. Eelnevatel aastasadadel peamiselt luuletajad ja müstikud-filosoofid kõnelesid üksolemisest loodusega, loodusest kui ühtsest protsessist. Tänapäeval kõnelevad sellest teadlased.
Reedel, 28. novembril leiab Tartu Ülikooli peahoones aset konverents “Arutlev kirik ja teoloogilise arutelu strateegia: Piibli autoriteet, luterlus ja õigeksmõistuõpetus”.
Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 5. novembril Issanda aastal 2025
Täna Riigikogu konverentsisaalis toimunud isadepäeva konverentsil „Miks laste kasvatamisest ei ole kasu?” ütles EELK piiskop Ove Sander oma ettekandes „Isa roll kui vaimne vundament“, et kristlikus mõttes on vundament kindel asi, kalju, mis peab vastu kõik raskused.
Usupuhastuspühal, 31. oktoobril 2025 Pärnus toimunud EELK Saare-Lääne piiskopkonna sinodil peetud ettekanded ja paneelvestlused on nüüd kõigile järelkuulatavad EELK YouTube’i kanalil.
Rooma-Katoliku Kiriku Tallinna Piiskopkond tähistab 5. novembril Pirita kloostris katoliku preestri, tõlkija, teoloogi ning Eesti kultuuri ja vaimuelu eestkõneleja isa Vello Salo 100. sünniaastapäeva.
Põltsamaa kiriku välisfassaad ja tornikiiver on korrastatud kohalike elanike rahalise toe abil; remondi lõpetamine langeb kokku kiriku taasavamise 73. aastapäevaga.
