Seal, kus maailm külvab segadust, üksindust ja vastandumist, loob Püha Vaim osadust. Ta ühendab eri rahvad, keeled ja inimesed üheks Kristuse Ihuks. Nelipüha on Jumala vastus Paabeli torni hajutatusele: mitte segadus, vaid osadus; mitte uhkus, vaid arm; mitte killustumine, vaid ühtsus Kristuses.

Enne taevaminemist lubas Kristus oma jüngritele Püha Vaimu ja julgustas neid ootama selle tõotuse täitumist. Kristuse tõotatud Püha Vaim loob kontakti taevasse läinud Issanda ja jüngrite (koguduse) vahele ning peletab hirmu.

“Laulge Issandale uus laul!” – nii kõlab tänase, ülestõusmisaja 5. pühapäeva üleskutse liituda ülestõusmisrõõmuga. Cantate pühapäev on meeldetuletus, et kristlaste elu on enamat kui hall argipäev – see on teekond Võitja jälgedes, liikumine tõelise ja püsiva rõõmu poole.

Jeesus ütleb: „Mina olen Hea Karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind.“ (Jh 10:14)

Ülestõusmisaja teise pühapäeva piiblilugemised räägivad sellest, et ülestõusnud Jeesus ilmus kahtlevatele jüngritele ja veenis neid oma ülestõusmises. Jüngreid täitis rõõm, kui nad kohtasid Jeesust elavana.

Ülestõusmispüha rõõm võrsub sellest, millest kirjutab apostel Paulus: kui Kristus ei oleks üles tõusnud, oleks tühised nii meie usk kui ka lootus (1Kr 15:12–22). Ent Kristus on üles tõusnud surnuist, surm ei valitse enam viimse sõnana ning Jumal on avanud meilegi tee elule ja lootusele.

Täna on palmipuudepüha. Algab püha nädal, mille jooksul pöördub Aukuninga tee alanduse- ja ristiteeks. See on kirikuaasta tõsiseim nädal, mil me süveneme vaikselt Jeesuse tegevusele ja kuulutusele tema viimastel päevadel Jeruusalemmas.