Diasporaakogudused hoiavad elavana eesti keelt ja kultuuritraditsioone

Veebisaates “Taevas tuleb appi!” olid saatejuht Regina Hanseni vestluskaaslasteks seekord piiskop Tiit Salumäe, Misjonikeskuse juhataja, õp Leevi Reinaru ja Helsingi Alppila koguduse kantor ning eestikeelse töö juht Dagmar Õunap. Räägiti diasporaatööst.

Kolme aasta eest liideti EELK-ga senise Välis-Eesti piiskopkonna kogudused Austraalias, Kanadas, Saksamaal, Suurbritannias ja Põhja-Iirimaal, samuti Põhja-Ameerika praoskonna kogudused. EELKga on ühinenud on ka Rootsi praostkonna kogudused. Venemaal asuvad kogudused on saanud aga osaks EELK diasporaast.

Piiskop Tiit Salumäe sõnul pole vaatamata vahepealsele riigikorra muutusele pole koostöö väliseesti kogukondadega kunagi katkenud, selgitas piiskop Salumäe. Üheks oluliseks teetähiseks taasühinemisel oli 1991. aastal ilmunud kiriku laulu- ja palveraamat, mille ettevalmistamisel osalesid kodu- ja väliseesti kogudused üheskoos,“ kommenteeris olulist sündmust piiskop Tiit Salumäe. EELK on Luterliku Maailmaliidu asutajaliige ja praegune EELK peapiiskop selle organisatsiooni asepresident, kuid LML liikmeks astus toonane E.E.L.K.

Väliseesti kogudustel on ka suur roll Eesti taasiseseisvumise loos. Traditsiooniliselt on eestlaste kogukond oma koduriigi sünnipäeva puhul hajunud kokku tulema ikka just kirikutesse.. Kodueestlased omakorda kuulasid salaja Ameerika Häält ja said sel moel toimuvast osa, ütles Tiit Salumäe.

Töö Petseri koguduses on toimunud katkematult ja Peterburi Jaani kogudusel oli oluline osa eestlaste omariiklusel – sealse koguduse juurde koondunud eestlaskond Peterburis läks võimude juurde jutuga, et me tahame olla iseseisvad.

Venemaa Siberi ala diasporaakoguduste kohta ütles piiskop, et sealne eestlaste kogukond ei ole tekkinud üksnes küüditamiste ja represseerimiste tagajärjel, vaid koosneb suures osas ka viljakamat põllumaad otsinud väljarändajatest.

Saates oli lähemalt juttu eestlaste tänapäeva suurimast väljarännupiirkonnast Soomest ja Venemaa aladel paiknevatest kogudustest. Ehkki olud ja koguduseelu on neis täiesti erinäolised, ühendab mõlemaid eestlaste kogukonna soov oma keelt ja kultuuritraditsiooni hoida. Venemaa eestlaste jaoks on just luterlus see, mille kaudu nad end rahvusena väärtustavad. Siin on vajalik ka kodueestlaste toetus. Leevi Reinaru sõnul on Siberi Ülem-Suetuki ja Kasekese külades eesti keele oskus hästi säilinud, sealsed majad on kohalikest erinevad ja ka haudadel on rist ikka päitsis.

Soomes elab Dagmar Õunapi sõnul praegu juba üle 71000 eestlase, neist 35000 inimest on Helsingis ja selle lähenduses. Pealinnas on eestlaskonna kogudusetöö koondunud Alppila kirikusse. „Madala lävepaku“ tegevused on abiks, et oma keelt ja kultuuri alal hoida. Koguduses on elav muusika- ja lastetöö. Perelaagrites räägitakse eesti keeles ja rõhk on oma rahva traditsioonide tundmaõppimisel. Mitteametlikult on Alppila eestlaste sõpruskogudus Harkujärve kogudus. Küllatulemist kodueestisse on paraku takistanud ranged koroonapiirangud. Viimaste tõttu hoiavad koguduseliikmed omavahel kontakti interneti vahendusel.

Möödunud aastast ongi kõige meeldejäävam paratamatult just koroonaaeg ning sellega seotud piirangud, mis meid on üksteisest lahutanud. Samas on tehnikas ka õnnistus, sest tänu sellele saame vaatamata suurtele vahemaadele siiski omavahel suhelda, leidis piiskop Salumäe.

Meeldib 1

Lisa kommentaar