Peapiiskop Urmas Viilma kirjutas kiriku diskussiooniküpsusest ja ühtsusest

Peapiiskop Urmas Viilma (Foto: EELK)

Viimasel kümnendil toimunud arutelu inimese seksuaalsuse, paarisuhete ja abielu mõtestamise ümber ei ole jätnud kõrvale ka Eestimaa kirikuid, sealjuures luteri kiriku liikmeid, töötegijaid ja vaimulikke, kirjutas peapiiskop Urmas Viilma ERRi uudisteportaalis ilmunud arvamusloos. Arvamusavaldusi on avalikkuses kõlanud nii kiriku seisukohavõttude kui ka kiriku kui ühiskondlikes diskussioonides osaleja kohta.

„Kirikukaugete kõrvaltvaatajate poolt avaldatud arvamustest ja hinnangutest on jäänud mulje, et naabermaades, sealhulgas sealsetes kirikutes toimunud protsessid on olnud reeglina tsiviliseeritud, üksteisest lugupidavad, kõiki osapooli lõpuni kaasavad ning kirikut ja ühiskonda ülesehitavad, mille tulemusena on saavutatud üksmeel ja rahu ühiskonnas ja kirikus. Sellisele arusaamisele toetudes tuuakse Põhjamaid meile sageli ka eeskujuks,“ kirjeldas Urmas Viilma avalikkuses levinud suhtumise. Realistlikum ja lähem vaade avab aga tema sõnul kurvastava pildi lõhestunud kirikutest nii Ameerikas kui Põhjamaades, lõhutud kogukondadest ja kogudustest ning puruks kistud inimhingedest: „Protsessid ei lõppenud üheski nimetatud maadest ja kirikutest konsensusliku kodurahu ja üleüldise üksteisemõistmise või sallivusega. Sealgi, aastasadu arenenud demokraatia tingimustes saavutatud tulemuste puhul tuleb meil rääkida ühe osapoole võidust teise üle, mis ei ole jätnud paljudele teisitimõtlejatele ja -uskujatele enam muud võimalust, kui leida endale uus vaimulik kodu ja kirik.“

Eestis on kirik hetkel suutnud vaadata erinevatele arusaamadele ja õpetuslikult ühe- või teistsugustele Pühakirja tõlgendamise viisidele ja metoodikatele kui oma väikese kiriku avarusele ja rikkusele. Kiriku eri vaateid esindavad kõneisikud ei ole siiski alati lõpuni arvestanud kiriku kollegiaalsust ja ühtsust, mistõttu peapiiskopi sõnul on inimesi aeg-ajalt olnud vaja ka korrale kutsuda. „Kirikujuhtidele on oluline, et diskussioon jätaks kõigile, nii kiriku sees, kui kirikust väljas viibijatele kindluse, et kõnelejad on kiriku nimel kõneledes selleks volitatud mitte ainult Kristuse poolt, vaid ka kiriku poolt, mille ametikandjate või liikmetena oma arvamust esitatakse,“ selgitas kirikujuht.

Kui diskussioonid ja arutelud lõppevad aga ükskõik millise vähemuse jaoks areenilt sunnitud lahkumisega, ei ole tegemist tulemusega, millega keegi Kristuse kirikus võiks rahul olla, nentis Viilma ja märkis: “Selleks, et kirikuna ühise tegutseda ja ühist, mitte isiklikku diskussiooni või võitlust pidada, tuleb meil kõigil oma panus anda.”

„Kui me saavutaksime Eestis oma kirikus toimuvate diskussioonidega ühtsuse ja koosmeele säilimise, võiks see saada mudelina eeskujuks isegi teistes riikides tegutsevatele kirikutele ja meie oma ühiskonna erinevate gruppide koostööle ja üheshingamisele,“ ütles peapiiskop Urmas Viilma.


Loe lisa:

Meeldib 1

Lisa kommentaar