27. juuni pühapäevasest jumalateenistusest Rannamõisa kirikus oli tulnud osa saama suurem osa koguduseliikmetest ja ka Randvere koguduse rahvas. Sedapuhku olid kohal ka peapiiskop Urmas Viilma ning Lääne-Harju praost Jüri Vallsalu. Säraval suvepäeval tähistati üheskoos õpetaja Aare Kimmeli 70. sünnipäeva, mis ootas väärilist märkimist juba märtsikuust.

Ent kogudusel oli varuks veel üks üllatus, mida oma õpetaja eest seni hoolsalt varjul hoiti – nimelt oli Aare Kimmelile taotletud kuldristi kandmise õigus ja kirikuvalitsus andnud sellele oma heakskiidu. Uudis tuli ilmsiks alles peapiiskop Urmas Viilma Rannamõisa kirikus peetud südamlikust jutlusest. Kirikupea kasutas selle alusena kirjakohta (1. Korintlastele 3:10-13), kus on juttu usu ehitamisest Jeesuse ehitatud kaljule – kui selline vundament on olemas, ei ole omaenda inimlikele tarkustele tuginedes mõtet selle kõrvale rajada ühtki teist. Õpetaja Aare Kimmel on peapiiskopi sõnul valinud hoone rajamiseks just sellise kindla, Kristuse õpetusele tugineva vundamendi ja ehitanud üles tugeva koguduse. Kimmel märkis hiljem, et just see kirjakoht evangeeliumist on pühakirjas talle üks lähedasemaid.

Kuldset ametiristi, mille peapiiskop Aare Kimmeli kaela asetas, oli oma eluajal kandnud Nõmme Rahu ja Randvere koguduste hingekarjane Georg-Voldemar Klaus. Tema risti ja sümboolselt elutöö üleandmise õpetaja Kimmelile olid omalt poolt kiitnud heaks nii Nõmme Rahu kogudus kui ka Klausi järeltulijad; seda enam, et Randvere koguduse õpetajana on Kimmelil oma eelkäijaga ka sümboolne side.

Jumalateenistuse muusikalise osa sisustasid organist Ines Maidre ja ooperisolistid Arete ja Kuno Kerge. Südamlikele õnnitlustele järgnes koguduse ja külaliste koosviibimine kogudusemajas. Teenistusest osa saama ja vaimulikule austust avaldama olid tulnud pered mitmete põlvkondade kaupa.  

Ühes varasemas Eesti Kiriku artiklis räägib Aare Kimmel enda vaimulikuks kasvamisest. Raplamaalt Kalbu külast pärit Aare sündis usklikku perre, kus ema õpetas jumalakartlikkust ja kirikus aktiivne isa toimetas külas ka surnute ärasaatmist. Rapla kirikus käimiste ajast mäletab Aare Kimmel hästi õp Esra Rahulat, kelle jutlused on teda palju mõjutanud. Peale põhikooli õppis loodushuviline noormees Räpina aiandustehnikumis ja lõpetamise järel tööle omaaegse Mitšurini aiandussovhoosi viljapuuaeda. Aedniku ametit pidades oli Aare tihedalt seotud ka Rannamõisa kogudusega. Vaimulikuks kasvas ta enda kirjeldusel koguduse vestlusringist loomulikku rada pidi koguduse õpetaja Karl Reinaru innustusel ja toetusel.

Diakoniks saamine oli seotud murranguliste aegadega: aednikutöö lõppes sovhoosi likvideerimisega, samal ajal käis ingeri kiriku ülesehitamine, kus Kimmel aktiivselt osales. Tol perioodil tutvus ta ka oma ingerisoomlannast abikaasa Ellaga.

Õpetaja Reinaru emerituuri siirdumise järel 1992. aastal hakkas Kimmel Rannamõisas algul teenima koos Edgar Suurväliga, kuid peagi tegi ka diakonieksami. Õpetajaameti õppimiseks tegi Kimmelile ettepaneku piiskop Einar Soone. Usuteaduse Instituudis õppis Aare Kimmel aastatel 1993 kuni 1998, õpetajaks ordineeriti ta 15. septembril 1998. Aare Kimmel on Rannamõisa ja Randvere koguduste hingekarjane j vaimulikutöö kõrvalt pannud kokku ka Pereraadio saatesarja “Piibel kaanest kaaneni”.

Aare Kimmel on ajalehele Eesti Kirik iseloomustanud oma elukäiku nii: “See on nagu algaja vaataks malemängu. Kui meister käigu teeb, siis suurt aru ei saa, miks nii. Kui tagantjärele näed, mis tulemus oli, siis saad aru, et see oli ju suurepärane.”