Anti Toplaan: „Valitsus, pöörates ühe grupi poole palge, näitab teisele grupile selga.“

Anti Toplaan: „Valitsus, pöörates ühe grupi poole palge, näitab teisele grupile selga.“

Assessor Anti Toplaan (Foto: Toomas Nigola)

„Kui poliitikud soovivad kaitsta vähemuste õigusi, ei tohiks nad arvestamata jätta riigi suurema vähemuse ehk Eesti kristlaskonna seisukohti abielu küsimustes,“ kirjutab ajalehes Saarte Hääl Saarte praost assessor Anti Toplaan. Ta tõdeb: „Senises põgusas arutelus on kõlanud väide, et sooneutraalse abielu kaudu ühtedele õigusi juurde andes ei võeta teistelt midagi ära. See ei ole tõsi, sest juriidiliselt kaotataks Eesti seadustest mehe ja naise abielu.“

Kristlaskonna enamiku jaoks on abielu mehe ja naise vaheline vabatahtlik liit, millest sündivad lapsed on nii perekonna kui ka riigi tuleviku alus ja eeldus, nendib Toplaan. Kui valimiste järel halva üllatusena kehtestatud uute maksude ja lasterikaste perede toetuse vähendamise teemal on vaevutud välja tooma argumente, siis abielu tähenduse muutmise teema puhul seda öelda ei saa: „Arvestatavat sisulist arutelu nn abieluvõrdsuse teemal, mille puhul on tegemist sooneutraalse abielu kehtestamise sooviga, ei ole me veel kohanud.”

Toplaan toob abieluvõrdsuse teema puhul esmapilgul ootamatu paralleeli Nursipalu harjutusväljaku ümber toimuvaga, kus riik samuti vähemusega debatti pidama ei vaevu. Üldise turvatunde suurendamise taustal peaks Nursipalu puhul mõistma kohapõhise identiteediga inimesi, kelle jaoks on see on põhimõtteline ja eluline küsimus. Samamoodi on abieluvõrdsuse teemaga, kus tuleb arvestada enamiku Eesti kirikute nõukogu liikmeskirikute seisukohta, et riigi kava muuta abielu mõistet ohustab meie identiteeti ja kultuurilisi aluseid. Mõlema otsuse läbisurumine nõrgestab alalhoidlikumate kodanike ja riigi vahelist usaldust ja ka kaitsetahet.

Anti Toplaan meenutab oma artiklis ka käimasolevat Rootsi kuningapaari visiiti ja sõnab: „Kui kuningriigi kodanikelt küsida, miks kaasaegses maailmas peaks eksisteerima vanasse maailma kuuluvaid sümboleid, vastavad inimesed, et keegi peab esindama ka pikemat ajalist perspektiivi, kui on üks valimisperiood või ühe inimese eluiga.“ Parlamentaarses riigis esindab selliseid väärtusi ja põhimõtteid kirik.

Loe lisa:

Anti Toplaan “Dialoog või meeleavaldus?”, saartehaal.postimees.ee, 02.05.2023

Lisa kommentaar