Eesti Omanike Keskliit toetab kirikute nõuet koguduste vara tagastada

Eesti Omanike Keskliit toetab kirikute nõuet koguduste vara tagastada

Pilt: tundmatu autori õlimaal „Kaana pulm”, asub alates 1975. aastast Kadrioru kunstimuuseumis. 19. sajandil võis see paikneda ka von Uexküllide perekonnale kuulunud Vana-Vigala Mõisas. Omastatud riigi poolt 1975. aastal; varem kuulunud Vigala kirikule Raplamaal.

Eesti Omanike Keskliit andis teada, et toetab nõukogude okupatsiooni poolt kogudustelt võõrandatud kultuuriväärtuslike esemete ja kunstiteoste tagastamist. Ebaseadusliku konfiskeerimise tõttu pole selle vara omand tegelikult riigile üle läinudki. Kuna omandiõigus on põhiõigus, tuleb keskliidu hinnangul riik kasutada argumendina seda, et muuseumis säiliks omaniku vara paremini või oleks rahvale kättesaadav.

Eesti Omanike Keskliidu pöördumine on järgmine:

“TOETAME KIRIKUTE NÕUET KUNSTIVARA TAGASTAMISEL!

Eesti Omanike Keskliit toetab kirikute ja Peapiiskop Urmas Viilma nõudmisi, et Kultuuriministeerium tagastaks neile kogudustelt võõrandatud kultuuriväärtuslikud esemed ja kunstiteosed, kuna see on toimunud ebaseaduslikult nõukogude võimu poolt ning tegelikult pole selle vara omand seetõttu üle läinudki.

Liidu aseesimehe Priidu Pärna sõnul taastati Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel ning järjepidevus on terviklik ja jagamatu. Riigi taastamisel tuli seetõttu taastada ka tema kodanike ja ühenduste õigused, sealhulgas omandiõiguse järjepidevus. Kirikud on omandireformi subjektideks tunnistatud 1991.a omandireformi seadusega ning nende varade täieliku tagastamise nõue on põhjendatud, kuna omandiõigus on põhiseadusega kaitstud põhiõigus. Kogudusehooned on valdavalt tagastatud. Põhiõiguste austamisel ei saa olla hindamise aluseks see, kus see vara paremini säiliks või oleks rahvale kättesaadav. Küsimus on põhimõtteline, kellele kuulub selle vara omand, samas ei ole omandiõiguse taastamisel vältimatu, et kõik hinnangulised kirikuvarad peaks kindlasti rändama tagasi koguduste ruumidesse. Kokkuleppel võib olla õige sellist varandust osaliselt säilitada muuseumides, kus tagatud paremad tingimused ja avalikkuse juurepääs. Ka Niguliste kirikuhoone tagastamisel oleks saanud kokku leppida selle tegevuse jätkumise kunstitemplina. Täna paljud riigi asutused (koolid, ministeeriumid, vanglad jt) tegutsevad rendipindadel. Niguliste muuseumi puhul said riik ja kirik siiski kokkuleppele rahalises hüvitises.

Sarnaselt kirikuvarade tagastamisega tuleb läbi arutada ka kunagi mõisahoonetes asunud väärtusliku vallasvara tagastamine riigi poolt, sest eksterjöör ja interjöör moodustasid lahutamatu terviku. Aeg on omandreformile joon alla tõmmata pärast enam kui 30 aastat ja sümboolseks sammuks oleks Mustpeade maja tagastamine õigusjärgsele omanikule, mida on pahatahtlikult venitatud. Taastades omanike õigusi taastame Eesti Vabariiki. Eesti Omanike Keskliit on 1994.a asutatud Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu õigusjärglane.”

Peapiiskop Urmas Viilma kirjutas rahvusringhäälingu uudiste veebisaidil arvamusloos, et riik püüab hoida kirikult nõukogude ajal võõrandatud vara enda valduses ja otsib järjepanu uusi põhjuseid, miks varasid õigusjärgsele omanikule tagastada ei saa. Kirikud aga igatsevad oma varasid tagasi. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsleri Merilin Piipuu sõnul tõstatas Viilma kirikule varade tagastamise arutelu just praegu, sest muuseumiseadus on parasjagu riigikogus lugemisel. Kultuuriministeeriumi ettepanek on aga, et selle üle tuleb arutada ja iga kaasust tuleb vaadelda eraldi.,

Kirikuvara tagastamise küsimus on olnud koguduste jaoks valuline teema juba pikka aega. Riik hoiab muuseumides hoiul paljusid kirikuinterjööri loodud ja pühitsetud esemeid ning on nende kasutamisel sageli võtnud endale koguduste jaoks arusaamatu peremehepositsiooni. Kirikuvara eksponeerimise puhul pole ka sugugi haruldane, et kogudust kui vara tegelikku omanikku pole isegi mainitud.


Vaata ka:

Urmas Viilma: Eesti riigi seadused ei luba olla eetilised?, err.ee 08.01.2022

Meeldib 1

Lisa kommentaar