Peagi siirduvad emerituuri piiskopid Tiit Salumäe ja Joel Luhamets. 28. novembril toimub EELK Kirikukogu sügisistung, mille päevakorras on uute piiskoppide valimine. Peapiiskop Urmas Viilma esitas kirikukogule kolm kandidaati.

1992. aastal valiti peapiiskop Kuno Pajula kõrvale abipiiskopiks Einar Soone, kes siirdus 27. septembrist 2017 pensioniea saabumisel emerituuri ning tema ametikoht jäi vakantseks. 2010. aastal sai eksiil- ja kodukirikute ühinemisel peapiiskop Andres Põderi kõrvale Välis-Eesti piiskopkonna piiskopiks Andres Taul, kes 1. aprillist 2017 siirdus emerituuri. Diasporaapiirkonda teenib diasporaapiiskop. 2015. aastal valiti peapiiskop Urmas Viilma kõrvale abipiiskoppideks Joel Luhamets ja Tiit Salumäe. Piiskop Tiit Salumäe siirdub pensioniea saabudes emerituuri alates 25. detsembrist 2023 ning piiskop Joel Luhamets alates 19. märtsist 2024. Mõlema ametikohad jäävad vakantseteks. Nõnda on alates 2024. aasta märtsi lõpust kõik abipiiskopid siirdunud emerituuri ja vakantseks on jäänud kolm piiskopi ametikohta.

Sellest tulenevalt esitas peapiiskop kirikukogule ettepaneku valida kolmele vakantsele ametikohale piiskoppideks Ove Sander, Anti Toplaan ja Marko Tiitus. Vastavalt kirikuseadustikule seatakse valitud piiskopid ametisse kuue kuu jooksul alates valimise päevast ning seejärel asuvad piiskopid ametisse. Piiskoppide õigused ja kohustused, sealhulgas tööalad määrab kindlaks vastavalt kirikuseadustiku § 63 lõike 2 alusel konsistoorium.

Õpetaja Marko Tiitus, õpetaja Ove Sander ja õpetaja Anti Toplaan on kõik kiriku juhtimise pika kogemusega väga erinevatel tasanditel. Täna on nad assessoritena kirikuvalitsuse liikmed, kõik ka koguduseõpetajad ning Marko Tiitus ja Anti Toplaan mitmendat perioodi praosti ülesannetes. Lisaks mitmetele komisjonidele, milles kõik kandidaadid kaasa töötavad, on Ove Sander Usuteaduse Instituudi rektor ja Marko Tiitus pastoraalseminari juhataja. Mõlemad vastutavad nendes rollides meie kiriku töötegijate, sealhulgas vaimulike ettevalmistuse eest. Õpetaja Anti Toplaan on kristliku meedia valdkonna kauaaegne kaastööline ja koordinaator, samuti on ta vaimulike konverentsi juhatuse eesimees. Marko Tiitus ja Ove Sander on luteri kiriku esindajad mitmetes kogudes ja on aktiivselt kaasatud partnerlussuhetesse rahvusvahelisel ja oikumeenilisel tasandil. Kõigil kolmel mehel on pikaajaline kogemus riigi- ja omavalitustöös: Ove Sanderil sotsiaalministeeriumi peakaplani ametis, Anti Toplaanel ja Marko Tiitusel kohaliku omavalitsuse volikogu ja komisjonide töös.

Kui kirikukogu peaks kõiki kolme piiskopiks valimisel toetama, eeldab peapiiskop kirikukogu liikmetele saadetud ülesseadmiskirjas, et Anti Toplaanel ja Marko Tiitusel tuleb jätta kõrvale assessori ja praosti ametid, kuid jätkata võiksid nad koguduste õpetajatena ning Marko Tiitus ka pastoraalseminari juhatajana. Õpetaja Ove Sanderil tuleks loobuda assessori ja soovitavalt koguduse õpetaja ametitest, kuid tema võiks jätkata Usuteaduse Instituudi rektorina.

Kuni uute assessorite valimiseni kevadisel kirikukogul, mille järel jaotatakse valdkonnad kirikuvalitsuse liikmete vahel ümber, jaotuksid uute piiskoppide töövaldkonnad ja tegutsemispiirkonnad peapiiskopi visiooni kohaselt järgmiselt:

Anti Toplaane koordineerida on meedia- ja kogukonnasuhted. Kuresaares resideerudes jäävad tema vastutuse alla Lääne-Eesti praostkonnad.

Marko Tiituse koordineerida on teoloogia, liturgia ja vaimuliku ametiga seotud valdkonnad. Viljandis resideerudes jäävad tema vastutuse alla Lõuna-Eesti praostkonnad.

Ove Sanderi koordineerida on diasporaapiirkond, ühiskonnatöö ja kaplanaadid. Tallinnas resideerudes on tema peapiiskopi alaline asetäitja ja abiline Põhja-Eesti praostkondades.

Lisaks jätkab kirikuvalitsuses kiriku majandusjuhina kantsler Andrus Mõttus, samuti assessor Katrin-Helena Melder, kelle valdkondadeks on praegu laste- ja noorsootöö, samuti misjonitöö. Minu enda vastutada peapiiskopina jäävad jätkuvalt rahvusvahelised, oikumeenilised ja avalikud suhted ning ka Eestis Kirikute Nõukogu juhtimine presidendina.

Piiskoppide valimine ja ametisse asumine

Kuna EELK piiskopid on alati olnud ja ka jäävad edaspidi peapiiskopi abilisteks ehk abipiiskoppideks, tähendab see, et piiskoppide kandidaadid esitab peapiiskop. Piiskopiks osutub valituks kandidaat siis, kui ta saab üle poole kirikukogu istungil kohal olevate liikmete häältest.

Kirikuseadustik näeb ette, et piiskopi ordineerimine ja ametisse asumine peab toimuma hiljemalt kuus kuud pärast valimisi.

Kõik ülalpool esitatud ettepanekud saavad ametliku jõu kirikuseadustikus ettenähtud korras pärast kirikukogu või konsistooriumi poolt vastu võtmist. Kuni selle hetkeni võib tulla ettepanekutesse muudatusi, korrektuure ja täpsustusi.

Vaata ka:

• Urmas Viilma: käes on aeg valida järgmised piiskopid (Eesti Kirik, 15.11.2023)
• Meie vaimulikud: piiskopid (EELK kodulehel)
• Piiskopiameti ajalugu Eestis (EELK kodulehel)
• Ülevaade: teenimisülesannete jaotus peapiiskopi, piiskoppide ja praostide vahel (PDF)

2