Riigikogu kultuurikomisjonis toimunud arutelul tõdeti usundiõpetuse olulisust

Riigikogu kultuurikomisjonis toimus täna (03.06) arutelu usundiõpetuse kättesaadavuse laiendamise võimaluste üle Eesti üldhariduskoolides.

Märtsis andsid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ja toonane assessor Marko Tiitus Riigikogu esimehele üle pöördumise ettepanekuga korraldada rahvahääletus usundiõpetuse lülitamiseks koolide kohustuslike ainete hulka. Täna olid nad selle küsimuse aruteluks kutsutud Riigikogu kultuurikomisjoni. Neile lisaks osalesid nõupidamisel ka Tartu Ülikooli usuteaduskonna religioonipedagoogika kaasprofessor Olga Schihalejev ning Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin.

Koosolekul osalejad hindasid arutelu meeldivaks ja konstruktiivseks ning olid ühel meelel selles, et mittekonfessionaalse usundiõpetuse laiem kättesaadavus Eesti üldhariduses on oluline teema, millega tegelda.

Marko Tiitus: „Petitsiooni tutvustamisele järgnenud arutelu toimus väga avatud ja konstruktiivses õhkkonnas. Mulle jäi ligi kahetunnise arutelu lõppedes mulje, et kõik Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed jagasid arusaama, et üldhariduskoolis omandatavate pädevuste hulka peaks kuuluma elementaarne religioosne kirjaoskus, mis aitab paremini mõista iseennast, kasvatada tolerantsust erinevate maailmavaadete ja usuliste eelistustega indiviidide ja kultuuride suhtes ning orienteeruda kaasaegses maailmas. Ühiselt leidsime, et referendum ei pruugi siiski olla parim tee soovitud tulemuseni jõudmiseks. Komisjoni esimehe sõnum oli, et komisjon ei kavatse rahvaalgatust tagasi lükata, vaid jätkab arutelu sel teemal ning teavitab meid edasisest menetlusest.“

Arutelu usundiõpetuse üle jätkub kultuurikomisjonis tuleval esmaspäeval. Kultuurikomisjoni juht Helju Pikhof soovib teemat arutada avalikul istungil ning kaasata ka huvigruppe.

Usundiõpetus on usu- ja mõttevabaduse põhimõtetest lähtuv õppeaine, kus käsitletakse erinevaid religioone ja usulisi liikumisi; õpitakse tundma religiooni väljendumist kultuuris ning inimese ja ühiskonna elus; arutletakse eksistentsiaalsete küsimuste üle.

Religioonialane haritus on üks usuvabaduse tagamise eeltingimusi ühiskonnas.