Vaikse nädala kolmapäeva teemaks kirikukalendris on Jeesus mõistetakse surma.

Evangeeliumi kirjakohas mõistab Pilaatus Jeesuse surma ja Issand asub ristiga teele Kolgata poole: “Nemad aga ajasid peale suure häälega nõudes, et Jeesus löödaks risti, ja nende kisa võttis võimust. Ja Pilaatus otsustas, et sünniks nende nõudmist mööda. Ent Jeesusega käis kaasas suur hulk rahvast ja naisi, kes endale vastu rindu lüües teda itkesid. Jeesus aga ütles nende poole pöördudes: „Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast, nutke pigem iseendi ja oma laste pärast”” (Lk 23:23-24, 27-28).

Evangeeliumitest võime lugeda mitmetest pisarais inimestest: Naini lesest, kelle ainus poeg oli surnud; Jairuse perekonnast, kes oli kaotanud haiguse ja surma läbi peretütre ja teistest, kes oma tõsiste muredega Jeesuse juurde tervenemist ja uut elu otsima tulid. Jeesus aitas neid ning mure- ja leinapisaratest said seejärel rõõmupisarad. Ülaltoodud evangeeliumi lõigus nutavad Jeruusalemma naised Jeesuse enda pärast, kui ta asub Kolgata mäe kannatuste poole teele. Kuid siingi on Jeesus see, kes ise naisi lohutab: „Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast, nutke pigem iseendi ja oma laste pärast.”

Kuid ka Jeesusele pole pisarad tundmatud. Talle pole võõras miski inimlik. Jeesus nuttis kord Jeruusalemma pärast (Lk 16:1). Jeesus nuttis ka oma sõbra Laatsaruse haual (Jh 11:35). See, et Jeesus nuttis, muudab ka tema kannatused reaalseks. Olgugi et ta oli Jumala Poeg, koges ta maa peal viibides kõike inimesena – ka valu, ka kannatusi, ka ülekohut ja pilget. Jumala plaan, saata oma Poeg inimesena inimeste sekka, muutub seda teades mõistetavaks. Jumal kannatas nagu meiegi inimestena kannatame. Jeesus ei nutnud aga kunagi enese pärast või oma saatust peljates. Kui ta Kolgata poole sammub, Siimon Küreenest kandmas tema risti, teab Jeesus, mis ootab teda seal ees. Jumal sammub suure rahvahulga saatel oma hukkamise paiga poole, kõrvus kaikumas tema süüdistajate hüüded: „Hukka ta ära! „Löö risti, löö ta risti!” Aegade alguses vaatas Jumal inimese loomise järel seda, mida Ta oli loonud ja tõdes – see oli väga hea! Mida võis Kolgata poole sammuv Jumala Poeg mõelda inimesest nüüd, mil ta oli nende eest surma minemas…

Palvetame: Armas Jumal, andesta meile, õnnista meid ja täida meie südamed armastusega, mis valgustab meie ja meie lähedaste elu. Aamen.

Lisatud pildi “Jeesus ja Jeruusalemma naised” autor on kunstnik Laura James ja pilt on pärit Fifth Avenue Presbyterian Church’i kodulehelt.

0