Veebisaates “Taevas tuleb appi!” kõneldi täna kroonviiruse levikuga seotud ohtudest ja selle mõjust kirikuelule. Oma teadmisi ja kogemusi jagas saates Sotsiaalministeeriumi peakaplan ning Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander, kel endalgi kõnealuse viirusega üsna otseselt kokku on tulnud puutuda. Teda usutles õp Toomas Nigola.

Ove Sander on vaimulik, kes on seni kirikus koroonaviiruse ennetamiseks teavitustööd teinud ja tõhusalt haigusjuhtude arvu aidanud kontrolli all hoida, kuid haigestus ise paari nädala eest ja on praegu koos perega kodusel ravil.  Oma intervjuuga loodab ta panna viiruseennetusse tõsiselt suhtuma. Ühest küljest seetõttu, et käte pesemine ja kaitsevahendid aitavad kui mitte haigust ära hoida, siis vähemasti kergemini läbi põdeda. Teine külg on see, et mingil määral osatakse arvestada küll haigestumise füüsilise poolega, kuid mõnele haiguse kaasnähtusele inimene varem mõelda ei oska.

Selleks, et ennetada ametkondade sulgemiskäske, kontrollimeetmeid ja karistusi, tuleks vaimuliku sõnul olla ettevaatavalt hoolas soovituste järgimisel. Maskid rahva seas ette, hoida distantsi, kätepesu ruumidesse sisenemisel ja lahkumisel – see on praegusel ajal elementaarne. Kuni vaktsiinid meile jõuavad, tuleb lihtsalt vastu pidada, siis läheb paremaks, on vaimulik kindel.

“80 protsenti inimestest põeb seda haigust suhteliselt kergete sümptomitega, 15% haigestunute sümptomid on rasked ja 5% seisund kriitiline,” loetles Ove Sander. Kui raskelt see haigus kedagi tabab, on igaühe puhul paraku teadmata ja ka tervislik eluviis ning sportlik vorm ei pruugi siin aidata. Sander ise põeb haigust suhteliselt kergesti, niisamuti 85-aastane ämm ja lapsed, aga kõige tugevamalt on tõbi tabanud miskipärast abikaasa Liinat, kes on peres kõige sitkem ja sportlikum.

Teine üllatav tõsiasi on see, et haigustunnused muutuvad väga kiiresti – umbes poole tunni või tunni möödudes võib pilt olla hoopis teine ja kunagi ei tea, mida uus päev toob. Ove Sander rääkis, kuidas tempokalt ja ettearvamatult vahelduvad köha, liigese- ja peavalu ning mingiks perioodiks tekib maitsemeelte tuimus. Veel kaasnevad haigusega keskendumisraskused ja suur jõuetus. Pikaajaline mõju tervisele on prognoosimatu.

Kolmandaks ei saa üle ega ümber kaasnevast stigmast. Jah, igaüks saab mõistusega aru, et ta pole meelega haigeks jäänud ega teisi nakatanud, kuid oma lähedasi kannatamas näha on ikkagi raske. Lisaks teada, et oled kolleegide sekka haigust viinud. Väga raske on Sanderi sõnul paljudele haigetele ka see, kui inimesed hakkavad nakatunust eemale hoidma – kartusest tüli teha nad ei helista ega kirjuta, nagu tavaliselt, tõdes Sander. See võib lisada niigi kehvale olemisele ka üksindustunde ja ängistuse.

Vaimulik leidis, et Eestimaa õnnistus on meie suured kirikud, sest enamikus neist saab inimesi piisavalt hajutada. Erandiks on vaid Tallinnas Nõmme-Rahu ja Peeteli kirik, Ida-Virumaal ja veel mõnel pool asuvad väikesed pühakojad. Jõulude ajal saab kirikutes sisse seada etteregistreerimisi ja korraldada suurema arvu teenistusi, nii et lahendused ülerahvastamise vältimiseks on Ove Sanderi arvates olemas. Murekoht on aga, et veel pole lõpuni head varianti armulaua ohutuks jagamiseks. Kriitiliselt peaks Sanderi sõnul üle vaatama kooride kooskäimised, sest need on tõestatult muutunud nakkuskoldeks.

Ove Sander tänas heade mõtete ja eestpalvete eest, mida tema ja pereliikmete poole on läkitatud. Ta lisas, et tunneb südames rahu ja on tänulik ka selle õpetliku kogemuse eest. Viiruse seljatamiseks peab vaimulik väga oluliseks palve jõudu selgelt teadvustada ja kasutada – ta kutsus saates kristlasi tegema eestpalveid nii lahkunute, tervenenute, haigete kui tervete pärast ja olla palvetega toeks neilegi, kes praegusel ajal keerulisi otsuseid peavad langetama. “Palve on tegu, see on kristlaste osa praegusel ajal,” rõhutas Sander.  

Loe lisa:

• Kirikuvalitsus andis välja korraldused seoses koroonaviiruse teise lainega

5