Peapiiskop Urmas Viilma: uudis kaitseväe tegevkaplanite koondamisest on šokeeriv

Peapiiskop Urmas Viilma: uudis kaitseväe tegevkaplanite koondamisest on šokeeriv

Peapiiskop Urmas Viilma jutlustamas võidupühal 2020

“See, et kaplanite tegevteenistus peatatakse just eesrindlikus Eestis, kus oma kahe protsendi suuruse panuse üle kaitsekulutustele riigi sisemajanduse kogutoodangust peetakse peaaegu et usudogmaks, jääb täiesti arusaamatuks,” kirjutab peapiiskop Urmas Viilma ERRi arvamusportaalis äsja meediasse jõudnud ootamatu sõnumi järel, et sügisest jätkavad kaitseväe senised tegevkaplanid reservkaplanitena. Ainsana jääb neid tegevteenistusse koordineerima üks kaplan. 

“Kaitseväe kaplanite panus on olnud suur isikukoosseisu kuuluvate isikute nõustamisel, õnnetuste ja rünnakute ohvrite, vigastatute ja haavata saanute ning nende lähedaste hingehoiu korraldamisel, sealhulgas suitsiidide ennetamisel ja usuvabaduse tagamisel. Kaplanite õlgadel on koos teiste kaitseväe toetusteenuste keskuse töötegijatega, sh psühholoogide ja sotsiaaltöötajatega kõige keerulisemate ülesannete täitmine, muuhulgas ka surmateadete edastamine,” tutvustab peapiiskop kaplanite praegust vastutusrikast tegevust teenistuses olijate kaitsetahte hoidmisel ja lisab: “Kristlastest kaplanid vastutavad ka mittekristlastest kaitseväelaste usuvabaduse tagamise eest, olgu tegemist siis moslemite, juutide või maausulistega. Kaplanitel lasub ka tseremoniaalne roll erinevate riiklike ja rahvuslike mälestusürituste, palvuste ja tseremooniate korraldamisel. Samuti viivad kaplanid läbi kaitseväelaste ristimisi, leeritamisi, laulatusi ja matuseid, olles nende perekonnavaimulikeks aastate-aastakümnete kestel.” Peapiiskop juhib ka tähelepanu: „Üks kaplan viib aastas läbi sadakond hingehoidlikku vestlust kaitseväelaste ja nende pereliikmetega. Nõnda on ära hoitud mitmeid vaimseid kollapseid ja ennasthävitavaid või ka teistele ohtlikke tegusid.“

Urmas Viilma nendib, et ehkki ta ei tunne mingit moraalset õigust rääkida kaasa kärpekava ja kokkuhoiu küsimuses, jääb talle kirikujuhina siiski õigus avaldada oma nördimust ja pettumust selle üle, kui mitme luteri kiriku vaimuliku, aga ka muu kaitseväelase või kaitseväekohuslase olevikku ja tulevikku puudutav kaplaniteenistus sisuliselt likvideeritakse ja jäetakse peamiselt vabatahtlike õlgadele. „Mis saab edaspidi näiteks usuvabaduse tagamisest kaitseväes?,“ küsib ta. Peapiiskop märgib siinkohal ära sellegi, et kaplaniteenistuse tegevuse lõpetamisega katkestatakse sajandivanune ajalooline pärand ja tühistatakse veerandsaja aasta pikkune töö kaplanaadi ülesehitamiseks ja toimimiseks, mida on eriti algusaastatel toetanud suure jõuga eriti Ameerika Ühendriigid nagu ka teised meie liitlased NATO-s. „Kõrvale heidetakse ajaline ja rahaline investeering struktuuri ülesehitamiseks, sealjuures seegi, mis on kõigi nende aastate jooksul kulunud iga tegevkaplani väljaõppele ja ettevalmistusele. Ühe tegevkaplani väljaõpe võib kesta isegi kuni kuus aastat,“ nendib kirikujuht. Ning leiab, et asendada kogu senine töö kaitseliidu või reservkaplanite vabatahtliku tegevusega on ülimalt lühinägelik ja võib mõjutada kaitseväe ja kaitseliidu kõigi seniste, praeguste ja tulevaste kaplanite kaitsetahet.

Teda häirib otsuse juures ka vaikivalt üleolev suhtumine usuküsimustesse. Tema sõnul võib nende suhtes ükskõiksele või lausa vaenulikule inimesele ju tunduda, et „mingite jumalajutu puhujate arvelt võibki kokku hoida ja seda oleks võinud teha juba ammu“. Viilma leiab aga, et sellise otsuse tõttu satub Eesti NATO riikide seas halba valgusesse ning „saab edaspidi silma paistma hoopis ainsa NATO riigina, kus hoolimata kahe protsendi suurusest panusest kaitsekulutusele kaplaneid ikkagi tegevteenistuses enam ei ole. Peapiiskop võtab öeldu kokku tuntud tõdemusega: „Lahinguväljalt ateiste ei leia.“ Sellele viidates leiab ta, et kaitseväelaste hinge peale tuleks mõelda juba rahu tingimustes.


  • 2020. aastal oli tegevteenistuses üksteist tegevkaplanit, kellest üle poole ehk kuus olid luteri kiriku vaimulikud.
  • Kaitseväe kaplanaat asutati juba 1919. aastal ja taastati 1995. aastal. Oikumeeniliselt korraldatud kaplaniteenistuses on tegevkaplaneid mitmest erinevast Eestis tegutsevast kirikust ja ametlikuks partneriks kaitseväele on Eesti Kirikute Nõukogu. 

Lisaks:

KÜSITLUS | Mida arvate kaitseväe plaanist kaotada orkester ja kaplaniteenistus?, maaleht.ee 17.05.2021

Roland Tõnisson: vaimuliku töö on eelkõige elu alalhoidmine, postimees.ee 17.05.2021

KÄRPEKÄÄRID KAITSEJÕUDUDES | Endine kaplan: seda tööd ei saa mõõta numbritega. Lahing on ebavõrdne, ohtuleht.ee, 17.05.2021

Lisa kommentaar