Kristlik sõnum, mida kuulutatakse igal jõuluõhtul, on vorminud ja kujundanud õhtumaist kultuuri ja raske on mõista seda kultuuri süvitsi, kui me ei mõista kristlust, kirjutab õp Jaan Lahe Rahvusringhäälingu arvamusportaalis.

Keskmise eestlase jaoks ei ole jõulud usupühad. Kuigi jõuluõhtul lähevad kirikusse tihti needki, kes muul ajal sinna ei satu, tähistavad paljud eestlased jõule mitte kirikus, vaid kodus, pere- või sõprade ringis. Nende jaoks on see loomulik, sest pole ju jõulud mitte ainult kristlikud, vaid on ka rahvakalendri pühad, mis ühendavad meid meie esivanematega.

Lisaks on jõuludel ka üldinimlik tähendus, olgu selleks siis rahu inimeste vahel (mis praegusel ajal, kui Euroopas käib sõda, võiks olla eriti oluline) või teineteisest hoolimine. Pole juhus, et erinevad heategevuskampaaniad toimuvad just jõuluajal ja et siis on ka inimeste süda rohkem avatud abivajajatele, olgu nendeks inimesed või loomad. Kuid isegi need, kes ennast kristlasteks ei pea ja kirikus ei käi, teavad hästi, et jõulud on ka kristlikud pühad ja seepärast on igati kohane rääkida usuasjadest just jõuluajal.

Loe edasi ERR-i arvamusportaalis ilmunud artiklist.

1