Martin Lutheri järgi on Jumal seadnud nii vaimuliku kui ilmaliku valitsemisviisi
Teoloogiadoktor Timo Junkkaala võtab raamatus “Õige valesti mõistetud Luther” luubi alla paljud klišeed, mida Martin Lutherile järjekindlalt omistatakse. See, mida Luther Jumala Sõnast leidis ja tegelikult ütles, võib endiselt üllatada. Värske ja aktuaalsena mõjub ka Lutheri käsitlus ilmaliku ja vaimuliku võimu suhtest, samuti kristlaste osalemisest õiglases sõjas. Alljärgnev tekstikatke on pärit raamatu 63. peatükist.
“Me peame hoolega märkama ilmaliku ja vaimuliku võimu erinevust. Kirikul on võim kuulutada Jumala sõna, lohutada ahastavaid südametunnistusi neid pattudest lahti päästes ja eemaldada kahetsematuid kogudusest, kasutamata ihulikku karistust. Poliitiline võim seevastu kannab mõõka, sest see on regiment, mis käitleb süüdlasi seaduste ja õiglaste kohtuotsustega ning ihuliku karistusega.”
Õpetusel kahest valitsemisviisist ehk regimendist oli keskne positsioon Lutheri mõtlemises. Küsimus oli ilmalike ja vaimulike asjade eristamisest. Jumal valitseb maailma kahel eri viisil. Vaimulikes asjades on küsimus armust ja usust, ilmalikes õiglusest ja mõistusest. Maailma ei saa valitseda evangeeliumiga, aga Jumala tahe puudutab ka ühiskonna asju. Kahe regimendi õpetus oli Lutherile tähtis just selleks, et see kaitses evangeeliumi puhtust.
Luther oli seda meelt, et kui kõik oleksid head kristlased, ei oleks maist mõõka ja kohtuinstitutsiooni üldse tarvis. Kuna neid, kes usuvad ja elavad kristlikult, on väga vähe, on Jumal seadnud teise regimendi ehk valitsusviisi. See on vältimatu inimese kurjuse tõttu. Kui maist regimenti ei oleks, pureleksid inimesed üksteisega ja tekiks kaos. “Sellepärast on Jumal seadnud kaks regimenti: vaimuliku, mis sünnitab kristlikke ja õigeid inimesi Püha Vaimuga Kristuse alluvusse, ja ilmaliku, mis distsiplineerib mittekristlasi, nii et nad väliselt, vastu tahtmist peavad hoidma rahu ja elama sündsat elu.”
Lutheri järgi oli ka ilmalik regiment Jumala kavandatud. “Evangeeliumi ehk jutluseameti järel ei ole maa peal suuremat aaret… kui riigivõim, mis kehtestab õigeid seadusi ja hoiab neid alal.” Lutheri järgi olid aga head riigivõimu ametis olevad inimesed siiski kahjuks haruldased. “Maailma algusest peale on tark vürst haruldane lind ja jumalakartlik vürst veel haruldasem.”
Maailma ei saa Lutheri järgi valitseda evangeeliumiga. “Kui mõni söandaks valitseda kogu maad või maailma evangeeliumiga, oleks see sama, nagu karjane laseks hundid, lõvid ja kotkad karjaaeda lammaste hulka.”
Lutheri järgi juhtus paavstivõimu ajal regimentide segiajamist. “Paavstid haarasid mõõga ja hakkasid ilmalikeks isandateks. Samuti juhtub praegu: aadlikud ja noored isandad tahavad valitseda südametunnistusi ja kamandada kirikus.” Ilmalike vürstidega tülli mines ei kasutanud paavstid mitte üksnes sõjalist võimu, vaid väärkasutasid ka oma vaimulikku võimu ja panid vaenlasi kirikuvande alla. Luther pidas seda hirmuvaitsuseks.
Sugugi paremad ei olnud ilmalikud vürstid. Kuningad ja aadlikud “soovivad nüüd kasutada suu mõõka, et õpetada preestritele, kuidas need peavad jutlustama ja kirikut juhtima”.
Lutheri järgi ei ole õige tõusta riigivõimu vastu. Kuulekusel on siiski omad piirid. Kui riigivõim nõuab evangeelsete raamatute või Uue Testamendi konfiskeerimist, nagu nõudsid mõned katoliiklikud ametnikud 1522. aastal, siis Luther manitses ütlema nii: “Armas isand, minu kohustus on sulle kuuletuda,… aga kui sa keelad mul uskuda ja nõuad, et ma loovutaksin oma raamatud, siis ma ei kavatse kuuletuda. Sest siis sa oled türann ja käsid midagi sellist, milleks sul ei ole õigust ega võimu.”
Loe lisa:
Timo Junkkaala “Õige valesti mõistetud Luther” Urmas Orase tõlkes, Pauluse raamatupood 2022