Miks kellad helisevad?

Miks kellad helisevad?

Toomas Mäeväli testib Ilumäe kiriku kella helinat (Foto: Ilumäe kogudus)

Orelimeister ja kirikukellade asjatundja Toomas Mäeväli kutsub ajalehe Eesti Kirik vahendusel kirikukellade helinat märkama ja kellaheli tähendusest aru saama.

“Käisin mai alguses Saksamaal 4. Euroopa kellapäevadel, mis peeti Kölni katedraali suure kella sajanda sünnipäeva tähistamiseks. Kölni katedraal valmis 19. sajandil Saksamaa ühtsuse märgiks ja ka 2023 Apoldas valatud 24-tonnine kell on nende rahvussümbol. Kolmel päeval toimusid ettekanded, tornide külastused, kontserdid ning ekskursioon ümbruskonna olulisemate kellade tutvustamiseks.

Kogu seda külastust saatis kirikukellade helin, mille kohta kohalikud ütlesid, et Münsterimaal kas helisevad kirikukellad või sajab vihma ja vahel on mõlemad korraga. Kellad helisesid palvusteks juba alates koidust ning see kestis kuni pimedani. Lisaks ka tunnilöögid ja kellamängud.

Olen Eestis viimase viieteistkümne aasta jooksul paigaldanud elektrilisi kellade löögi- ja helistamisseadmeid vähemalt 40 kirikule ja paigaldanud üle 100 uue tornikella, mis on lisanud ka meie maale palju kellahelinat. Paljudes kirikutes helisevad kellad iga päev, eelkõige tunnikelladena, aga andes pikema kellahelinaga märku ka keskpäevast ja loomulikult kõigist kiriklikest talitustest või mälestushetkedest.

Suvel võtavad paljud lehelugejad ette teekonna eri paikkondadega tutvumiseks ning nii kuuleme ka erinevate kirikute kellahelinaid. Kas oskame alati aru saada, mida täpselt need helinad tähendavad? Tunnikellast saame enamasti aru, sest täistunnil kõlab tundide arv lööke. Tihti kõlavad aga veel ka eelkellad, mis loevad veerandeid. Veerandeid lüüakse tunnikellast erineva suuruse ja kõlaga kellaga ning süsteemil veerand üle täistunni on üks löök, kaks veerandit üle täistunni kaks lööki, kolm veerandit üle täistunni kolm lööki ning neli veerandit üle täistunni neli lööki, millele järgnevad tunnilöögid. 

Elektrilised löögiseadmed on enamasti väga täpsed, kui kasutatakse kellaaja korrigeerimissüsteeme ja sel juhul esimene tunnilöök kõlab uue tunni algussekundil. Küllalt laialdaselt kasutatakse ka tunnikellasüsteemi, kus kõiki veerandeid ei helistata, vaid pooltunnil lööb kell ühe löögi. See on enamasti neis kohtades, kus on olemas ainult üks kell või on ainult ühel kellal vasar, mis üksikuid lööke lööb. 

Igapäevastest kellahelinatest on paljud kirikud võtnud kasutusele ka keskpäevakella, mis heliseb kell kaksteist, kohe pärast tunnilööke. Sel juhul heliseb üks või mitu kella paari minuti vältel. Keskpäevakell on palvekell ja annab märku päeva kulgemisest. Pool päeva on möödunud ja pool päeva veel ees. Veidi nagu tähistatakse pidulikumalt oma viiekümnendat sünnipäeva, mis tähistab elu keskpaika. 

Mõnel pool helistatakse palvekelli ka näiteks kell 9, 12, 15 ja 18. See oleneb kohalikust traditsioonist. Üldiseks praktikaks on õhtukella helistamine laupäeva õhtul kell kuus, kui kell heliseb pühapäeva sisse ja kutsub üles suuremaid töid lõpetama ning pühapäevaks valmistuma. Õhtukell helistatakse üldjuhul suurima kellaga ning kestab viis minutit, alustades pärast tunnilööke.

Pühapäeval enne jumalateenistuse algust on kellahelinad pidulikumad. Esimesed kellad helistatakse tund enne jumalateenistuse algust ja siis ühe või kahe suurema kellaga paar minutit. Pool tundi enne jumalateenistuse algust helisevad üks kuni kaks väiksemat kella samuti paar minutit. Viis minutit enne jumalateenistuse algust helisevad pidulikud kellad, enamasti kogu komplekt ehk pleenum ja helin lõpeb jumalateenistuse alguseks.

Leinakell kõlab tavaliselt komplekti suurima kellaga, mida helistatakse aeglaselt, löökide vahele jääb ligi kümme sekundit.

Igas kirikus on kellahelin erinev. Eesti tornides on palju kaunikõlalisi kelli, mis on aastaid kogudust kutsunud. Nende kõla on kohalikele väga tuttav. Meil helisevad kõrvuti mitmesaja-aastased ja alles hiljaaegu juurde tehtud kellad. Kes on tornis käinud, see teab, et igal kellal on pealiskirjad, millelt võib lugeda pühakirjasalmi ning kella nime ja kiriku nime, kuhu kell on valatud. Lisaks on andmed valmistaja kohta. Kus tornid on külastajatele avatud, on kellade juures huvilistel avastamist palju.

Kümme aastat olen olnud koopteeritud välisliige Saksamaa kellaasjatundjate nõukojas (Beratungsausschuss für das Deutsche Glockenwesen), kuhu lisaks Saksamaa ekspertidele on kutsutud ka teiste maade esindajaid. Nõukoda tegeleb kellade temaatikat puudutavaga, mille hulka kuulub ka kellade tutvustamine. Viimaste aastate suuremaks projektiks on olnud noortele mõeldud kelladega tutvumise portaali loomine: https://createsoundscape.de/, kuhu koondatakse andmeid kellade kohta üle terve maa. Ka Eesti saksa keele oskajatest kellahuvilistel on võimalus selles projektis osaleda. Juhised on kodulehel leitavad.

Kutsun üles kirikukellade helinat märkama ning konkreetsest helinast aru saama.”

Toomas Mäeväli artikkel ilmus ajalehes Eesti Kirik 21. juunil 2023.

Lisa kommentaar